Browsing all articles from september, 2010

Süsinikplastist jalgrattaraam

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove

sept
27

Nagu me juba varem oleme täheldanud intervjuus Marika Rohtlaga, on naiste spordilaagris osalenud naised tehnikaaladel nagu kalad vees. Nii selgus ka jutukäigus keemiku Terje Menertiga, et tema on teinud õpiprotsessi käigus väikse töö rataste ~~karbon~~süsinikraamide valmistamisest ning nende plussidest ja miinustest.

—————————–

Komposiitmaterjal – kahest või enamast faasist koosnev materjal. Üks faasidest on kõva ja tugev (armatuur), teine plastne ja elastne (maatriks).

Armatuur tagab komposiitmaterjali mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras (erineval temperatuuril või keskkonnas jne); võib olla kiuline või pulbriline.

Maatriks - komposiitmaterjali põhiosa, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. Annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt.

Süsinikplast – plastkomposiitmaterjal, mille armatuuriks on süsinikkiud, maatriksiks polümeersed vaigud, nt epoksüvaigud. Kerge, mittekorrodeeruv ja tugev materjal, millele saab anda mistahes eksootilise vormi. Toote erinevatele osadele võib anda erineva tugevuse või muuta tugevust, olenevalt suunast.

Jalgrattaraami valmistamise tehnoloogiad:

1. Raam valmistatakse silindrilistest torudest, mis ühendatakse liimi ja/või ühenduste abil.

2. Raam toodetakse ühtse monoliitse blokina.

Süsinikplastist rattaraami eelised:

võimalik vormida aerodünaamiline profiil;
tugevus ja jäikus on reguleeritavad;
vastupidav väsimusmurdudele.

Süsinikplastist rattaraami puudused:

rikkumiste suhtes tundlik, mitte“lollikindel” tehnoloogia;
väiksem survetaluvus, eriti kokkupõrkel või ebaõigel käsitsemisel (mikropraod, täkked!);
suhteliselt kallis materjal.

	1. Süsinikplasti lehed asetatakse üksteise peale varem väljaarvutatud suundades, et täpselt reguleerida kiudude nurka igas raami osas.
	2. Surve ja temperatuuri abil pressitakse mitmesuunalised süsinikkiukihid tihedalt kokku . Tagab kiu ja polümeerse vaigu optimaalse suhte.
	3. Survestamine kaotab tühimikud süsinikkiudude ja maatriksi vahel, andes lennukitööstuse materjali-dega võrreldava tugevuse.
	4. Raami eri osad lõigatakse vormile vastavalt välja, jälgides kiudude suunda.
	5. Valmis raam
	Raami lähivaade

—————————–

Tootjad: Giant, Colnago, De Rosa, Look, Trek , Pinarello Orbea, BH, Ridley, Time jt. Time kasutab Araldite LY 564 / Aradur® 22962 epoksüsüsteemi > 100°C ja Araldite LY 564 / Aradur 22962 /Hardener XB 3458 epoksüsüsteemi < 100°C .

Viited:

Tänud Terjele loa eest antud kirjutis avaldada!

Ääremärkus: artikli sisu ei pretendeeri absoluutsele tõele ega pruugi kajastada Velolove seisukohti.

Hooajaväline ettevalmistus

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove

2 comments

sept
21

SEB 13. Tartu Rattamaraton on läbi ja paljude jaoks tähendab see ka rattahooaja lõppu. Mis nüüd edasi?

Võitjad ja hooajad surevad ja sünnivad lähtuvalt sellest, mida on tehtud hooajavälisel ajal. Aga paljud (harrastus)sportlased ootavad kuni hooaeg on kevadel algamas ja siis küsivad nõu spetsialistilt – kuidas valmistuda hooajaks? Või kohe peale hooaja lõppu arvatakse, et nüüd pole rohkem nõu vaja – kuni kevadeni:)

Sellest, mida sa teed või ei tee vahepealsel ajal, sõltub, mida sa oled suuteline saavutama järgmisel hooajal. Need, kes valmistuvad õigesti, saavutavad ja isegi ületavad seatud eesmärgid ja vastupidi? Mis on kõige levinum põhjus, miks kipub mõnikord “vastupidi” minema? Tavaliselt tuleneb see sellest, et tehakse kas liiga palju või liiga vähe. Liiga palju võib võtta erineva kuju: tehakse liiga raskeid/kiireid treeninguid, kui tegelikult on aeg põhjaladumiseks, unustatakse ära puhkamine (kuid just sel ajal me ainult arenemegi). Või hoopis pingutatakse jõusaalis üle ja/või tehakse harjutusi, mis ei tule rattaspetsiifiliselt kasuks. Samas nii mõnigi harrastaja kipub aga kalduma teise äärmusesse: ei koguta piisavalt mahtu, jäetakse ära rist-treeningud ja/või jõusaal, kiirustatakse treeningutega uude faasi enne, kui on piisavalt põhja laotud.

Ehk mida sa teed või ei tee hooajavälisel ajal mõjutab suuresti algavad hooaega. Aga sa pead olema täielikult taastunud ja välja puhanud eelnevast hooajast, enne kui üldse alustad ettevalmistustreeningutega uueks hooajaks. Peale viimaseid võistluseid septembris-oktoobris võta 2-4 nädalat “puhkust”. Ehk kui vaja, siis lülita ennast kaheks nädalaks päris väja ning järgmised kaks nädalat tähendab mõnusat äraolemist ilma treeningplaanita – 3-4 korda nädalas ennast füüsiliselt liigutades (et oleks mõnus), kas siis jooksmine, keping, ujumine või viimased kerimised ratta seljas. Eesmärk on vaimul ja kehal lasta natukene hinge tõmmata ning värskena alustada talveperioodi.

Ettevalmistusperiood peaks hõlmama nelja põhilist treeningformaati:
(1) eesmärgipõhised siseruumi treeningud (pukk, jõusaal)
(2) puhas “mugavustsooni” treening
(3) rist-treening (cross-training)
(4) puhkepäevad!

Kas sellised ilmad heidutavad teid treenimast?

Sisetreening: kadensi-baasil ja mugavustsooni treeningud. Kadensipõhine treening hõlmab endas ennemini jõutreeningut, millega ei koormata üleliia südant (suhteliselt madal pulss). Miks seda teha talvel? Sest see tagab jätkuvalt võime kiiresti lõdvestada ja pingutada lihast, mis on ratturile väga oluline ja ei saa lasta kehal seda unustada.

Mugavustsoonitreeningud ongi mõeldud pedaalimiseks mugavas tsoonis ehk madala pulsiga, eesmärgiga koguda mahtu (maht = aeg).

Ka jõusaal peab olema sportlase kavas – 1-3 korda nädalas, tehes rattasõitu toetavaid harjutusi.

Mugavustsoonitreening ja rist-treening: need kaks punkti saab meie maal peaaegu, et ühendada. Nii rist-treening kui rattasõit (mida on natukene keerulisem talvel õues teha) toimuvad madala pulsiga ning rõhk asetatakse kestvusele (1-5h).

Rist-treening hõlmab erinevate spordialade kombineerimist. Kui võistlushooajal ei asenda rattasõitu miski, siis vahepealsel ajal võib südant vormis hoida ka muude aladega. Selleks sobivad hästi matkamine, keping, jooksmine. Lisaks ujumine, jooga, pilates jms. Kõik selleks, et toetada keha arengut mitmekülgselt.

Väike meeldetuletus: iga uue alaga peaks alustama rahulikult ehk näiteks esimene jooks ei peaks olema kohe 10 km jms. Sellega teed endale rohkem kahju, kui kasu.

Puhkepäevad: tuletame meelde, et just puhkepäeval sa arened! Ning talvisel perioodil on puhkeaeg eriti tähtis, muidu võib sinust saada “jaanuari-täht” ehk saavutada hea vormi juba jaanuaris:)
Iga kahe-kolme päeva tagant peaksid võtma ühe puhkepäeva ning kolme nädala tagant tegema tõelise puhkenädala – koormuseid vähendama kaks korda võrreldes kõige raske nädalaga.

Talvine treening omad võtmetähtsust, et viia sind järgmisele tasemele uuel hooajal. Kui treenid mõistlikult ja eesmärgipäraselt, peaks kevad tooma ka paranenud füüsilisi näitajaid.
Naudi treeningprotsessi ja jaga omi kogemusi ettevalmistusperioodist!

***********

Seotud lingid:
* Loome ise treeningkava
* Velolove annab treeningnõu

13. Tartu Rattamaraton – mudaralli

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove Comments

1 comment

sept
20

Spidoka kell Tartu Rattamaratonil näitab 05h 03min sõiduaega, kui telefon tagataskus surisema hakkab – selge, eeldatakse, et oleme juba ammu lõpetanud. Samas mööda vilksatav kilomeetripost ütleb karmi tõe – lõpuni on veel 12 km. Nii hakkas lõpupoole jõudma Velolove tiimi sõit, koosseisus Karmen ja Virgo. Esimene annaks sellest (ikka subjektiivse) ülevaate.

Kui nüüd päris algusest alustada, siis pea ainus põhjus, miks mina nõustusin 13. Tartu Rattamaratonil osalema (polnud ma seda ju kunagi teinud), oli lootus kiirele kõvapõhjalisele rajale (on see mu maantetaustaga ju mõistetav). See oli veel täiesti õigustatud lootus nädal enne starti. Kuid viimased vihmased päevad olid oma tugeva jälje maastikule jätnud ja kui mina sinna jõudsin, polnud peale muda meile midagi jäetud. Peale lõputuid kilomeetreid (vähemalt nii see tundus) muda, kommenteerisin kõvahäälselt: “Kus on see lubatud kiire rada?” Vastuseks ainult mõned ühmatused nende suust, kes järjekindlalt oma mudast raskeid rattaid edasi nügisid.
Jah, vahepeal sai natukene kiirust koguda kruusalõikudel, aga emotsionaalselt tundus seda häbiväärselt vähe võrreldes ajaga, mis 7 km/h mudas sõidetud sai.

Aga kõik hea (või ka halb) saab lõpuks otsa, nii ka see 89 km pikkune sõit. Lõpusirgel suutsin veel mõnest konkurendist mööda tuhised, aga õiget jalga ega motivatsiooni sprindiks enam polnud. Saanud auto juures end veega üle lobistatud ja puhtad / soojad riided selga, tundsin, et see pingutus oli seda vist ikka väärt. Seda ma ei luba, et järgmine aasta jälle, aga mine hullu tea..

Kokkuvõtvalt

Plussid:
* sõitsin suurema osa mudaseid lõike, kui teised kõndisid.
* tuules oskan ka sõita, kuigi emotsionaalne kartus on ikka olemas.
* füüsiliselt pidas keha vastu, ei hakanud kuskilt valutama. ainult üldiselt väsis organism ära.
* ei kukkunud kordagi!

Mitte-nii-pulssid:
* kuna hooaeg on olnud pikk, siis mingisugusest vormist siin rääkida ei saa – lihtsalt ei jaksanud kiiremini sõita.
* muda oleks võin (vist) vähema olla.

Faktid:
* alustasin stardinr-ga 2845
* lõpetasin 1664
* aeg 05:29:45
* 4.5 geeli
* 2.25l spordijooki

—————————

Nüüd mõned nädalad puhkust (trenne ainult lõbu pärast) ja siis läheb korralikuks ettevalmistuseks 2011 aasta hooaega silmas pidades.

Subjektiivne ülevaade MTB koolitusest

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove, Üritused

4 comments

sept
7

Muusika üürgab, taevas on erk-oranž ja teid ning põlde katavad uduviirud – nii sõidan kodupoole (siis juba autoga), tulles Velolove MTB koolituselt.
Kui me esialgu koolitust planeerisime, ei tahtnud ma väga mõelda, et see on ka minu enda jaoks vajalik (ma olen ju mnt-hunt ja kasutanud oma baiki ainult korra terve suve jooksul, eks). Samas ma teadsin, et olin (kuradile?) näpu andnud ning lubanud Tartu Rattamaratonil pikka rada sõita (kirusin ennast maa põhja, et seda olin teinud) ..kuni eilseni..

1830 olid maastikuratturid kohal ning võisime alustada.. kummivahetusega :) Polnud päris nii plaanis, aga eks elu tegi omad korrektuurid ja kõik said praktilise õppetunni, kuidas sisekummi vahetamine käib.

Kummivahetuse protsess

Aga sealt edasi juba Nõmme ja Harku metsa radadele. Soojenduseks võtsime mõnusa tõusu ja teistpidi ka laskumise. Ja siis hakkas pihta – juurikad, liiv, raputavad laskumised, juurikas-liivased tõusud, kurvid ehk täiskomplekt, ainult muda ei olnud. Raido tegi pause ja rääkis, mis meid järgmisel lõigul ees ootab ja, kuidas neid lõike tehniliselt kõige lihtsam / mõttekam oleks sõita. Samas kattis ka muid teemasid, mis kas küsimuste käigus ette tulid või lihtsalt pidasime vajalikuks nendest rääkida.

Kõik olid ülitublid, kaasa arvatud ma ise :) Ma ei mäleta, et oleksin kunagi ennast baigi seljas nii hästi tundnud ehk sõrme asemel tunnen, et on haaratud hoopis mu käsi.. Mine hullu tea, võib olla sõidan varsti (taas) mõnel maastikusõidulgi kaasa.. vabatahtlikult.. Ju see Raido ja teiste kaaslaste julgustavad sõnad olid, mis murdsid selle hirmu mu kahe kõrva vahel.

Raido juhendamas järgmisi lõike

See jutt sai 100% isiklik, aga väga-väga tahaks kuulda ka teiste osalenute arvamust siin kommentaarides – mis meeldis, mida võiks teha teisiti jms.
Kuna plaanis on kohe-kohe uus sarnane koolitus teha, siis ootame ka nende inimeste arvamust, kes tahaksid järgmine kord osaleda – ootustest ja lootustest:)

Multisportlane Marika Stokkeby

Posted by Karmen Reinpõld in NiceToMeetYou Comments

1 comment

sept
2

Kui meie esimeses naistelaagris toimus rattatrenn, siis jäi mulle eredalt meelde, kuidas naised rääkisid õhinaga Marika Stokkeby’ist (N35), kes peale maanteetrenni leidis siiski koha, kust metsavahele põigata ja sealt särasilmil ka laagripaika naasta. See, kuidas Marikale meeldivad muda ja tõusud ja laskumised, on kaugele näha. Nii oli mul väga hea meel teda ka meie teises, MTB laagris, näha ja veel parem meel teda ka teile tutvustada.

Räägi natukene endast: Sinu taust, nii elus, hobides, kui spordis – millega tegeled ja kui kaua?
Elu nagu paljudel naistel -KKK – kodu-kontor-kauplus. Linnaelu elades jääb piisavalt aega mõnd hobi pidada, mul ongi üks olemas – origami. Mis elukaga tegemist on,võib igaüks internetist uurida.
Spordiga tegelen ebakorrapäraselt. Repertuaari kuuluvad orienteerumine, rattasõit, sörkimine, jooga (nüüd ka süvalihaste harjutused). Olen proovinud sõudeergomeetril sõita. Aeroobika, shaping, ujumine jms pole minu rida. Lemmik tegevus on hoopis matkamine, eriti rattaga ja selleks, et matkal mitte hätta jääda ongi eelnevad kehalised tegevused vajalikud.

Miks just ratas ja kas hing kutsub ikka metsade vahele, kus keerulisem ja mudasem või meeldib ka puhast maanteed sõita? Miks nii?
Eelistan maastikusõitu – singleid, metsa- ja põlluvahe teid – nii kehal kui ajul on huvitavam kurve, lasumisi ja tõuse võtta kui maanteel kilomeetrid läbida.

Marika Stokkeby MTB naiste spordilaagris

Kes teie peres rattad korras hoiab? Kas endal on ka huvi tehnilisema poole vastu? Mis on kõige keerulisemad / ootamatumad olukorrad, mida rattaga seoses oled pidanud lahendama või läbi elama?
Kuigi mul on piisavalt oskusi ise ratta eest hoolitseda, teeb seda enamasti minu parem pool – see on tema hobi. Teel pole kummi pidanud vahetama, ennast olen küll mõnelgi korral pidanud lappima. Kord õnnestus Valka jalgrattakrossi rajal ratas kaheksasse saada. Olen suure vastastikuse teineteist mõista soovimise ja teineteisega arvestamise tuhinas jalakäiaga kokku põrganud. Haiget kumbki ei saanud – saime suutäie naerda.

Viimasel ajal on olnud palju juttu uuest liiklusseadusest, mis jõustub 2011 jaanuarist. Vastavalt sellele, võib rattur edaspidi ka rattaseljas “sebra” ületada (jalakäija kiirusega), ka võivad ratturid alati sõiduteel sõita, isegi kui rattatee sellega paralleelselt kulgeb. Milline on Sinu isiklik seisukoht nendes teemades – on need üldse nii tähtsad, et seadusmuudatust ette võtta?
Jalgsi liiklemist õpetab ema, autosõitu autokool, kuid ratturid on autodidaktid vaatamata sellele, et nad oskavad liigelda jalgsi ja enamasti ka autoga. Ei ratturid, autojuhid ega jalakäijad tea enamasti kuidas rattasõitja võib ja peab liiklema. Jooksutrennitegija enamasti liiklust ei sega, rallisõidu harjutamist tavaliikluses ei tehta. Rattureid on aga erinevaid, on neid, kes kasutavad ratast liikumiseks punktist A punkti B kui neid kes teevad trenni. Sellest ka erinevad ootused kaasliiklejatele ja liikluskorraldusele. Ehk aitab vastasseisu korral nõu – targem annab järele. Kui kaks liiga tarka kokku saavad võib muidugi juhtuda nii nagu eelmises lõigus kirjeldatud. Seega mingid üldkehtivad reeglid peaks olema. Segadust tekitab kindlasti erinev liikluskorraldus kergliiklusteedel. Rattaga liiklemise reeglite tutvustamiseks võiks korraldada teavituskampaania nagu turvavöö ja -toolide kohta on tehtud.

Kuidas Sulle tundub, mis on see põhjus, miks (harrastus)sportlaste ja eriti rahvaspordiüritustel (ehk võistlemas) meestega võrreldes suhteliselt vähe naisi on? Kas on asi lastes ja perekohustustes või pole naistel kirglikku soovi teistega mõõtu võtta või hoopis milleski muus? Kas seda üldse tasuks püüda muuta või on kõik niisamagi tasakaalus?
Teatud jooksuürituste kohta selline väide ei kehti. Aga küllap on naistel vähe eneseusku. Kindlasti mõjutavad pere, muud huvid ja hobid. Harva kui perest ainult naine käib võistlustel. Enamasti hakkab naine siis võistlustel käima kui mees juba käib.

Kuna naiste spordilaagrite teema on meie jaoks väga südamelähedane, siis muidugi huvitab meid, mis Sind on pannud laagritega juba teistkordselt liituma? Ning iga hea nõuanne selle ürituse paremaks muutmiseks on väga teretulnud.
Kordamine on tarkuse ema. Samas ei tohi osalejaid alahinnata. Üldteadmisi on huvilisel tänu internetile lihtne hankida, seega ootaks laagrilt personaalsemat lähenemist. Koos trenni tegemine on väga hea kogemus. Kindlasti on laagri eeliseks see, et korratakse tuttavaid ja näidatakse uusi venitus- ning jõuharjutusi.

Lõpetuseks üks klassikaline küsimus ka: mida ütled nendele naistele ja meestele, kes praegu kaaluvad alles oma rattakarjääri alustamist?
Mitte ainult rattakarjääri, vaid igasuguse tegevuse kohta – Laske käia, elame vaid korra. Tihti mõtleme, et see või teine jäi 5, 10, 15 jne aastat tagasi tegemata. Sama mõtleme ka 5,
10, 15 jne aasta pärast tänase päeva kohta. Püüa päeva!

Marika üks lemmikalasid – xDream