Campagnolo vs. Shimano vs. SRAM

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove      11 comments

okt
27

Suures plaanis võib (edited: maantee)ratta gruppide (pidurid, käiguvahetaja jne.) tootjad jagada pealkirjas toodult kolmeks - Campagnolo, Shimano, SRAM.
Igal tootjal on oma plussid ja miinused. Ehk tegelikult on küsimus rohkem maitses, milline nendest tundub parem. Siin on toodud üldsõnaline kirjeldus ning mõned plussid ja miinused kõigi kolme kohta, mis aga kindlasti ei pretendeeri absoluutsele tõele.

***

Campagnolo on nendest kolmest kõige kauem turul olnud. Campa kipub olema hea tausta ja kvaliteediga. Kuigi viimasega oli 80 lõpus, 90 alguses probleeme, siis suutsid nad sellest välja tulla ja püsivad konkurentsis.

Plussid: päritolu/taust, usaldusväärsus, komponendid on üksteisega vahetatavad terve sarja ulatuses, parandatavad käiguvahetajad.

Miinused: varuosad pole väga kättesaadavad ja käiguvahetaja pole kõige lihtsama kasutatavusega – viimane paistab olevat disainitud väikeste kätega inimestele:) Kuigi sa saad käiguvahetajat parandada, siis, olles seda korra teinud, mõistad, et see pole lihtne.

***

Shimano on ka olnud nö. pildil pikka aega, aga jääb siiski Campale tugevalt alla. Siiski olid nad esimesed, kes edukalt hakkasid kasutama indekseeritud käiguvahetust 80ndatel ja olid pioneerid STI süsteemi arendamisel (http://en.wikipedia.org/wiki/Shimano_Total_Integration)
Nende marketingi strateegia tegi neid teistest suuremaks, veendes edasimüüjaid, et indekseeritud käiguvahetus toimib ainult Shimano komponentidega ning paar aastat hiljem tutvustasid nad STI süsteemi.

Plussid: Väga usaldusväärne, varuosade saadavus on palju parem (vaadates võistlusel ringi, näeme ennemini Shimano varuosade ostmisvõimalust, kui Campa või SRAM). Shimano käiguvahetaja on kasutajale mugav ja tundub “õige”. Lisaks pakuvad nad väga laias hinnaskaalas komponente – nii odavaid, kui tipptooteid.

Miinused: Mitte kõik komponendid pole üksteisega vahetatavad tootesarja raames. Paistab, et nad sunnivad inimesi uuendama komponente sellega, et vanad lihtsalt ei sobitu enam uude süsteemi. Käiguvahetajad võib ära visata, kui nad katki lähevad:)

***

SRAM on samuti turul olnud arvestatavalt kaua (kuulujutud räägivad, et ta oli kunagi SACHS, aga seda ei julge kinnitada). Igajuhul on tegu väga pädevate komponentidega. Mõni aasta tagasi, kui Shimanol oli tarneprobleeme, hakkasid paljud mnt-ratturid otsima alternatiivi ja leidsid selle SRAM’i näol. Neid tõeliselt hämmastas, et SRAM’i kassetid ja ketid olid sama kvaliteediga, kui Shimano, aga tuntavalt odavamad. Mis on muidugi naljakas, et maastikuratturid olid SRAM’i kasutanud juba pikka aega. Tänaseks on SRAM’il korralikud grupid ja need on vägagi võistluskõlbulikud.

Plussid: Nendel on kergeim grupp turul ja kasutajaid tuleb aina juurde. Tehnika töötab laitmatult. Suurepärased ja vastupidavad ketid ja kassettid, ühilduvad Shimano süsteemidega.Powerlink’id (keti ühekordne lüli) on ühed parimad turul. Pole küll proovinud Red’i, aga Force sõidab küll ülihästi.

Miinused: Mõned peavad SRAM’i käiguvahetust mitte väga kasutajasõbralikuks ehk ta käitumismuster ei ühti Campa ja Shimanoga – aga kas peabki? Tundub, et SRAMi eesmärk ongi erineda ja samas inimestel, kes on seda süsteemi kasutanud, jagub ainult kiidusõnu.

See oli lihtsalt üks arvamus. Jagage oma kogemusi / arvamusi.

Võida ühekordne treeningplaan

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove      1 comment

okt
25

Jaga meie uut kampaaniat oma Facebook’i seinal, jäta sellest kommentaar VELOLOVE Facebook’i lehele ja võida ühekordne treeningpakett.

Nii lihtne see ongi!

Velolove naistelaager vol.4

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove, Üritused      2 comments

okt
25

Laupäeval (23.10.10) toimus järjekordne Velolove spordilaager, Kõrvemaal. Seekordne lühendatud formaat tundus oktoobrikuusse sobivat – saime ilmataadiga kokkukleppele, et ta eraldab meile ühe vähestest superkenadest ilmadest:)

Selline oli Kõrvemaal, kui saabusime

Tegime tutvumisvooru ja sõime värskelt ahjust tulnud pirukaid ja rüüpasime peale piparmünditeed.

Siis oligi aeg kepid haarata ja sammud metsa seda. Rääkisime kepikõnnitehnikast (pole üldse nii lihtne ja vajab tõelist harjutamist, et automaatselt tuleks).

Naasnuna, ootas meid 3-käiguline lõunasöök, mis aluses tundus küll liiast, aga õhtuks selgus, et iga ammutatud energiaraas läks asja ette.

Peale korralikku kõhutäit võtsime aja korra maha ja rääkisime natukene teooriat – ÜKE; puhkus; hooaeg. Siis jälle teele – naised on spontaansed, kui Jussi teeotsast sai mööda põrutatud, siis tehti kiiresti otsus, et läheme Paukjärevele – usun, et me ei pidanud seda kahetsema. Tegemist on ütlemata ilusa ja vaheldusrikka maastikuga, kus 2.5h ja 13km möödusid linnulennul.

Matkarada lõpetades hakkas päev juba õhtusse veerema ja Kõrvemaal tagasi olles oli suur pime väljas. See meid ei heidutanud, sest ees ootas kuum saun ja mõnus õhtusöök.

Kui alguses tundus, et mis see kepikõnd ära ei ole, siis õhtu lõpetuseks pidime kõik tõdema, et lihased olid korralikult tööd saanud ja rammestav väsimus hakkas maad võtma.

Saunalaval sai arutatud ka tulevikuplaane ning naistel oli väga huvitavaid mõtteid, kuidas edaspidi laagreid veelgi kasulikumaks muuta. Püsi lainel ja kohtume järgmises laagris!

PILDID:

• VELOLOVE galeriis
• Helen Urbanik

Liisi Rist: Rattalaat

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove, Üritused      No comments

okt
22

Riisi List oli Rattalaadal abiks VELOLOVE’  ratta-armastus-sõnumi levitamisel :)

Rattalaat- kus toimus, miks toimus, kuidas toimus? Ehk meeleolukas ülevaade.

Laupäeval, 16. oktoobril olid kõik rattasportlased, harrastajad ja huvilised oodatud Škoda autosalongi. Aga miks just Škoda? Just sellepärast, et Škoda Auto AS pani oma õla alla ürituse korraldamisele ja on olnud pikaajaline rattaspordi toetaja – alates 2004. aastast toetab automaailma hiiglane jalgrattakarusselli prestiižikaimat sündmust le Tour de France’i ja alates 2005. aastast on ta Rahvusvahelise Jalgrattaliidu (UCI) koostööpartneriks. Miks siis mitte näidata oma armastust rattaspordi vastu ka Eestis.

Korraldajatele avati uksed kell 10, rahvast oodati 11-ks. Kuivõrd ise jõudsin kohale veidi enne kümmet, olid kaupmehed juba lõpetamas oma bokside ülesseadmist. Lisaks erinevatele rattamüügifirmadele said ka harrastusratturid võimaluse enda kasutatud rattatarbeid huvilistele pakkuda. Niisiis lõplikult ettevalmistused tehtud, hinnasildid vorbitud, kaup välja pandud, võis ootama jääda külalisi. Uskumatu, aga uudishimulikke inimesi oli palju. Ruum täitus rahvaga kiiremini kui ma oleksin oodata osanud. Rõõmustav on ka fakt, et sugugi mitte kõik Rattalaada külastajad ei olnud rattaringkonnast, vaid palju leidus ka neid inimesi, kes olid üritusele rohkemal või vähemal määral juhuslikult sattunud. Aga mida sai siis laadal põnevat teha, näha?

Velolove Rattalaadal

Kõige väiksematele oli ehitatud Juku Keskuse poolt mängulinnak, kus saadi lõbutseda batuudil või panna proovile oma joonistamise oskused senikauaks, kuni vanemad tutvusid uute rattamüügihittidega. Fännidel avanes aga ideaalne võimalus lisada oma kollektsiooni pea terve Eesti rattaparemiku autogrammid. Lisaks oli kohale tulnud ka Eesti Politsei, kes oli laadaplatsile üles ehitanud takistusraja, mida oli võimalik tõukerattaga läbida. Samuti oli kõigil võimalus proovida, mis tunne on liikuda 1,3 promillise joobega. Agaramad võisid täita ka liiklusteste ja väga sõbralikud politseinikud selgitasid kohe ära, millised tehtud vead olid – et uusi eksimusi vältida. Igale proovijale kingiti helkur- pime aeg on ikkagi saabumas!

Kaupmehed aga olid välja pannud oma kõige uhkema vara. Nii võis näha letil seismas uut tüüpi talveratast, mille üle avaldas imestust isegi palju käinud-näinud kommentaator Madis Kivilo. Lisaks uuematele tehnikasaavutustele jalgrattamaailmas võisid inimesed kohata meie ässade rattaid, näiteks Jaan Kirsipuu 100. profivõitu tähistavat sõiduriista või Erika Salumäe võistluskombet. Kindlasti ei saa kiiresti populaarsust koguva fixie-kultuse ajal mainimata jätta lumivalget fixie ratast jne. Ajaloolist hõngu lisas laadale Velolove, kelle poolt oli välja pandud retrorataste näitus, kus sai näha, milliste ratastega varasemalt üksteisega jõudu oli katsutud. Et üritust veelgi põnevamaks muuta, korraldati oksjon, kus kõikide asjade alghinnaks oli 1 kroon. Nii saadi endale soetada soodsalt Thule katuseraame, nimelist numbrit Eesti suurimale maastikurattasarjale „Elion Estonian Cup“ või koguni Kalle Kriidi meistrisärki.

Suusaratas

Cinelli fixie

Sportliku poole pealt said kõik osa ka Wattbike võistlusest, kus osalesid Eesti paremik – Maaris Meier, Ervin Korts-Laur ja Ain-Alar Juhanson. Õrnema soo esindajale anti nelja-kilomeetrisel võistlusmaal edumaa ja võistluse võidu võttiski Maaris Meier. Edasi said juba kõik soovijad ise Wattbike ratast proovida. Eesti parimad trikiratturid näitasid, et ratastega saab muudki teha kui vaid kihutada ja pakkusid meeleoluka show ja panid mitmeid kordi rahvast ohkavalt küsima „ Kuidas nad seda teevad?“

Sellise pika päeva peale on loogiline, et kõhukene tühjaks läheb. Selle eest hoolitses TriSmile team, kes pakkus saiakesi ja spordijooki. Samuti oli kõigil võimalus külastada ka kohvikut, kus sai süüa maitsvat suppi, saiakesi ja rüübata tass kohvigi. Õhtul oli kõigil võimalus ka hooaeg kenasti lõpetada ööklubis „Venus“, kus leidis aset Rattalaada afterparty „Tour de Venus“.

Lilla Classic Fixie 2010

Velolove retrorataste väljapanek koostöös Velokuuriga

Selleks aastaks on Rattalaat möödas ja kindlasti on plaanis järgmiselgi aastal üritus korraldada. Nii, et kui Sa tänavu ei saanud mingil põhjusel kohale tulla, siis võid oma vea parandada juba järgmisel aastal!

Liisi Rist

Suurim jalgratturite massistseen Eestis

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove      No comments

okt
21

See on tõeline VELOLOVE. Massistseenis osales üle 120 jalgratturi… aga leidke klipist meie logo! Kiireimale pai :)

August Hunt: Thomas Malthus on surnud, mu arm