Campagnolo vs. Shimano vs. SRAM

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove

okt
27

Suures plaanis võib (edited: maantee)ratta gruppide (pidurid, käiguvahetaja jne.) tootjad jagada pealkirjas toodult kolmeks - Campagnolo, Shimano, SRAM.
Igal tootjal on oma plussid ja miinused. Ehk tegelikult on küsimus rohkem maitses, milline nendest tundub parem. Siin on toodud üldsõnaline kirjeldus ning mõned plussid ja miinused kõigi kolme kohta, mis aga kindlasti ei pretendeeri absoluutsele tõele.

***

Campagnolo on nendest kolmest kõige kauem turul olnud. Campa kipub olema hea tausta ja kvaliteediga. Kuigi viimasega oli 80 lõpus, 90 alguses probleeme, siis suutsid nad sellest välja tulla ja püsivad konkurentsis.

Plussid: päritolu/taust, usaldusväärsus, komponendid on üksteisega vahetatavad terve sarja ulatuses, parandatavad käiguvahetajad.

Miinused: varuosad pole väga kättesaadavad ja käiguvahetaja pole kõige lihtsama kasutatavusega – viimane paistab olevat disainitud väikeste kätega inimestele:) Kuigi sa saad käiguvahetajat parandada, siis, olles seda korra teinud, mõistad, et see pole lihtne.

***

Shimano on ka olnud nö. pildil pikka aega, aga jääb siiski Campale tugevalt alla. Siiski olid nad esimesed, kes edukalt hakkasid kasutama indekseeritud käiguvahetust 80ndatel ja olid pioneerid STI süsteemi arendamisel (http://en.wikipedia.org/wiki/Shimano_Total_Integration)
Nende marketingi strateegia tegi neid teistest suuremaks, veendes edasimüüjaid, et indekseeritud käiguvahetus toimib ainult Shimano komponentidega ning paar aastat hiljem tutvustasid nad STI süsteemi.

Plussid: Väga usaldusväärne, varuosade saadavus on palju parem (vaadates võistlusel ringi, näeme ennemini Shimano varuosade ostmisvõimalust, kui Campa või SRAM). Shimano käiguvahetaja on kasutajale mugav ja tundub “õige”. Lisaks pakuvad nad väga laias hinnaskaalas komponente – nii odavaid, kui tipptooteid.

Miinused: Mitte kõik komponendid pole üksteisega vahetatavad tootesarja raames. Paistab, et nad sunnivad inimesi uuendama komponente sellega, et vanad lihtsalt ei sobitu enam uude süsteemi. Käiguvahetajad võib ära visata, kui nad katki lähevad:)

***

SRAM on samuti turul olnud arvestatavalt kaua (kuulujutud räägivad, et ta oli kunagi SACHS, aga seda ei julge kinnitada). Igajuhul on tegu väga pädevate komponentidega. Mõni aasta tagasi, kui Shimanol oli tarneprobleeme, hakkasid paljud mnt-ratturid otsima alternatiivi ja leidsid selle SRAM’i näol. Neid tõeliselt hämmastas, et SRAM’i kassetid ja ketid olid sama kvaliteediga, kui Shimano, aga tuntavalt odavamad. Mis on muidugi naljakas, et maastikuratturid olid SRAM’i kasutanud juba pikka aega. Tänaseks on SRAM’il korralikud grupid ja need on vägagi võistluskõlbulikud.

Plussid: Nendel on kergeim grupp turul ja kasutajaid tuleb aina juurde. Tehnika töötab laitmatult. Suurepärased ja vastupidavad ketid ja kassettid, ühilduvad Shimano süsteemidega.Powerlink’id (keti ühekordne lüli) on ühed parimad turul. Pole küll proovinud Red’i, aga Force sõidab küll ülihästi.

Miinused: Mõned peavad SRAM’i käiguvahetust mitte väga kasutajasõbralikuks ehk ta käitumismuster ei ühti Campa ja Shimanoga – aga kas peabki? Tundub, et SRAMi eesmärk ongi erineda ja samas inimestel, kes on seda süsteemi kasutanud, jagub ainult kiidusõnu.

See oli lihtsalt üks arvamus. Jagage oma kogemusi / arvamusi.

27. okt 2010, 15:07
Lars says:

Selguse huvides võiks esimeses lauses ‘ratta-’ asendada ‘maanteratta-’

;)
27. okt 2010, 16:26
Mart says:

Olen kasutanud kõike kolme. Praegusel rattal peal SRAM Force.
Mõned isiklikud kogemused:
Campagnolo (Centaur ja Chorus) – käiguvahetus täpne, pehme ja lihtne, kuid pidurid kolmest kõige nõrgemad. Esivahetajal on võimalik asendit “kohendada” kui kett läheb risti.
Shimano (Sora, Ultegra ja Dura-Ace) – pidurid kõige paremad, käiguvahetuse lingil vastavalt käigule lülitused eri pikkusega (tagant suuremale hammasrattale vahetades tuleb mõnikord heeblit “järele aidata”). Esivahetajal mitu positsiooni (sarnaselt Campale).
SRAM (Force) – Käiguvahetus täpne ka suurel koormusel (sprint, mäkketõus) ja pidurid head, kuid pea võimatu mitmeastmeliselt käiku vahetada (näiteks kohe kolmandalt kuuendale). Et üles-alla vahetus on sama lingi all, siis võib kogemata teha soovitule vastupidise vahetuse. Ei soovita lasta ketti risti – väike-väike kombinatsioonis! Esivahetajal kaks fikseeritud asendit ja üks “hädapärane vahepealne”).
Kokkuvõtvalt – Campagnolo oli kõige mugavam, kuid SRAM effektiivsem (hind/kvaliteet).
27. okt 2010, 16:49
Karmen says:

Tänud, Mart, väga hea isikliku kogemuse jagamise eest!
27. okt 2010, 18:10
täpi says:

ja võtke vaatluse alla sadulad, eriti naistesadulad! mul pole tutvusringkonnas kahjuks ühtegi naist, kes oskaks kogemusi jagada ning naise anatoomiale paremini sobivat mudelit soovitada.
28. okt 2010, 09:25
Genry says:

Mul on olnud campa Veloce ja Chorus mõned aastad tagasi – ja ei näe mingit põhjust miks nende kasutaja peaks tahtma midagi kallimat, väga hästi ja aastaid töötavad jupid. Siiski ratta vahetamisega hakkasin kasutama shimano Dura-Ace sarja ja samuti toimis kõik ülihästi kuid ei saa öelda, et paremini kui campa, sest campal ei toiminud midagi kehvemini! – kuigi hinnavahe seal on juba kahekordne vist. Ja selle hooaja lõpust kasutan siis Sram Red tervet sarja, eelkõige olin vaimustuses disainist. Samuti midagi halba ei ole öelda, ainult et osad mehaanikud pole veel käppa saanud selle grupi reguleerimis metoodikat – kuna vastandina shimanole pole ees nö vahe astet siis kui kett risti jookseb, siis tagumisi äärmisi kolme hammakat tänase päevani kasutada ei saa, pidin mehaaniku juures valima, kas tahan kasutada kassetil suuremaid või väiksemaid hammakaid. Aga fixuse mehed ütlesid et nemad sellist asja ei usu ja viigu ma ratas sinna, eks kevadel näeb. Ja mingi asi kriuksub hullu moodi, pole siiani aru saanud mis, sest ainult sadulas suudan kriuksumist tekitada. Ja üks negatiivne asi siiski ka, kuna ostsin red sarja ka koos kassetiga, mis ausaltöeldes avaldas kõige suuremat muljet kogu Red grupist ( kassett on terasest koonus, st ei ole eraldiseisvaid hammakaid, v.a kaks väiksemat) aga paraku minu Dura ace rummuga jooksudele see ei istunud. PS, just hiljuti vaatasin cyclingnewsist artiklit ja seal ühe profi rattal oli Red grupp kuid Force asikäikar ja RIVAL pidurid!!! – mehaanik kommenteeris, et need on jäigemad ja piduritel seega suurem pidurdusjõud. Seega päris kõva argument efektiivsus VS kaal+hind suhte vastu. Leidsin artikli ka üles :) http://www.cyclingnews.com/features/pro-bike-jack-bauers-endura-racing-look-595
Et kui keegi peaks ise komplekteerima hinnatundliku ratast, siis valige hea raam ja jooksud, kuid tootjate madalam grupp ja te ei väsi armastamast oma ratast.
28. okt 2010, 12:15
Mart says:

to Genry:
tegelikult on SRAM-l üks vaheaste, nagu kirjutasin, kuid sellest on abi pigem kombol eest suur-taga suur korral.
Sain proovida ratast, kus muidu SRAM komplektil oli esimeseks käiguvahetajaks pandud Dura-Ace – ja näe imet – ka väike-väike ei kolisenud. Ratta omanik selgitas, et ta olevat mõõtnud ära vahetaja raami, mis DA-l olevat natuke laiem …
PS. Ei ole ise üle mõõtnud.
28. okt 2010, 13:15
Kristo says:

Mnjahh. Eile sain duraka groupseti’i omanikuks ja see on ka kõik, mis mul maanteerattast esialgu olemas on (ehk teeme sellest ka loo Küljetuulde…). Siin on väga head infot ses mõttes, et julgustatakse eksperimenteerima erinevate tootjate komponentidega (isegi sinnamaani, et ratta kerguse huvides võiks kasutada raamil paiknevat esivahetajat ja tagavahetaja ikka lenksult.. Ise pole kahjuks nii laiahaardeliselt mõelnud ja veel vähem ette võtnud, kuigi ehitan oma esimest maanteratast – siiamaani on kõik rattad olnud kaupluse komplekteeritud. Shimano toimib minu jaoks väga hästi ja ei oska mida muud tahta maanteka puhul – 3 Ultegra groupset’i on ära peetud. Baigil kasutan SRAM-i tiputooteid ja need toimivad nagu kellavärk. Kui jätta peensused kõrvale, siis tavaharrastajale on teema rohkem kõrvade vahel – täpsemalt milline bränd on suutnud ennast ajusse istutada.
2. nov 2010, 17:20
Margus says:

Kogemused kolmest hooajast Sram Force sarjaga. Ei kurda, igati rahul. Olin vist üks esimesi kes siinmail SRAM’i peale kruttis, alguseid oli kõõrdi vaatajaid päris palju. Mulle isiklikult meeldib väga SRAM’i käiguvahetamise lahendus, kus nii üles kui alla toimib ühe heelbliga. Sealjuures on võimalik see heebel tõmmata vastu lenksu ja siis vahetada (nt sprindil, vajab küll suts harjutamist). Ainus miinus, mille välja tooksin on Force originaal esihammakate pehmus – suure suutsin kõveraks astuda (eraldistart) ja väike läks ka lõpuks lihtsalt katki (Sveitsis mägedes) :). Nüüd olen need asendanud FSA rõngastega. Võib-olla on uuemad Force rõngad tugevamad.

Ammune kogemus on ka Shima 105 gruppoga, kuid seda ma ei viitsi käesoleval hetkel eriti kommida. Ancient history :).

Võrdluse kontekstis on minu nägemusel üks Campa selge pos külg disain – itaalia värk ikkagi. Shima on alles viimasel ajal hakanud aru saama, et disainida on ka vaja ja mitte lihtsalt lollikindlaid traktori juppe toota :). Samas peab Shima juures muidugi lisama nende innovatiivsuse, mille viimaseks saavutuseks on massidesse läinud Di2 elektrooniline sari. 2011 on selle oodata Campa vastulööki, kuigi esialgu ainult pro tasemel. Shimast saab see siis erinema eelkõige 11 käigu poolest.
2. nov 2010, 20:07
Andres Lekko says:

Kui juba kirjutati Srami keti-kasseti vastupidavuse suhtes, siis tahaks teada, palju see kilomeetrites on. Olen tänavu pannud Shimano 7900 sarja kette u.20-le rattale ja neist vähemalt 5 olen kette ka vahetada saanud. Kett ei tee peale 5000 km teist nägu ka. Ehk läbi minu kogemuse KalevChocTeami aegade ja tänase töö on valikust KMC-9, Ultegra 6600, KMC-10, Dura 7800 ja Dura 7900 viimane kõige kestvam.
Endal on sõidukogemus väike ja seda vaid 6600 ja 6700 Ultegraga seepärast sõna ei võta. Kuid palun ka ülejäänud võrdlejatel võrrelda ühe taseme gruppe (Super)Record-7800(7900)-Red, Chorus-6600(6700)-Force aga mitte neid segamini. Minu arvates, omamata kasutajakogemust, igal oma +ja -. Plussid Campa – ajalugu ja disain, Sram – kaal, Shimano – Di2. Miinused Campa ebamugav link spurtides käigu vahetamiseks (Avigi olevat käigu aegsasti sisse pannud samal ajal kui Shima mehed võisid viimsel hetkel veel vahetada), Sram – eelpoolnimetatud ühe lingiga eksimise võimalus ja 53 hammakas, Shimal hind ja kaal. Kõigil on nüüdseks miinus ka paela all olevad käigukõrid, mida tuleb tihti vahetada käikude heaks toimimiseks
2. nov 2010, 21:16
Andres Lekko says:

Kuid olen neist veel hullemaid asjugi näinud. Üks mitmes eri meeskonnas sõitnud profirattur on lasknud mul oma ratast näppida ja tagant poolt järjestades oleks peale u.20000 km läbimist ühel aastal ühe rattaga Microshift, Sram (küll Force), Shimano Ultegra 6600, Shimano DA 7800. Campaga sõitis ta enne profikarjääri ja vaid Veloce tasemel ehk mittevõrreldaval tasemel rattaga.
5. nov 2010, 09:53
Mihkel says:

Nagu Kristo ütles, et julgustada inimesi eksperimenteerima uusi tooteid, nii sai ka endal tehtud sel suvel. Vahetasin kogu Ultegra 2010 seti Microshift Arsise vastu.
Rattal peal siis 2009 aasta Shimano välimusega Microshifti lagi seeria, kusjuures siin tasub mainida, et antud grupi tagumise ja esimese käiguvahetajaga sõitis Cofidise klubi Giro d’Italia eraldistarti.
Alguses katsetasin ainult esimest ja tagumist vahetajat Shimano Ultegra 2010 linkidega – töötas laitmatult, misjärel tekkis hea arusaam sellest, et antud käiguvahetajad sobivad ilusti kokku nii Dura-Ace kui Ultegra sarjaga. Käiguvahe on neil sama 2:1, nii et töötab ilusti.
Välimus on neil kindlasti atraktiivsem, kui teistel gruppide tootjatel. Ütleme nii, et disaini osas on Sram teinud samasuguseid edusamme.
Töökindluse osas ei ole mul midagi ette heita. Link käitub nagu vana Shimano, kuigi finishi spurtimisel on natuke raske käiku alla vahetada. Atröövis sõites on muidugi teine lugu, vaheta kuidas tahad ja töötab väga hästi.
Hinna osas on muidugi selge võit. Antud komplekt on pea kolm korda odavam, kui muud turu analoogid.