Krokodillfest

Posted by Karmen Reinpõld in VeloLove, Üritused

nov
15

Liisi Rist väisas Krokodillfesti ja jagas meiega oma muljeid.

HWXPRSS ja VELOLOVE esitlesid: KROKODILLFEST TRUMMIS

19.-28. oktoobril osalesid kolm Eesti jalgratturit – Jaan Kirsipuu, Allan Oras ja Indrek Kelk maailma lahedaimal, seiklusrikkaimal, palavaimal, ägedaimal, raskeimal mägirataste mitmepäevasõidul – Crocodile Trophy’l. Niimoodi on kirjutanud Oras blogis, kus kõik fännid, sõbrad ja poolehoidjad said lugeda jooksvalt meeste muljetest, toimetustest. (http://eestikrokodillid.blogspot.com) .

Möödunud on vähem kui kuu aega sõprade Austraalia seiklusest ja 11. novembril oli kõigil võimalus tulla kokku Nõmme Spordikeskuse Basseinikohvikusse Krokodillfestile.

Mida see siis endast kujutas?
Krokodillfest algas kohvikus pasta sööminguga, sest peale füüsilist treeningut on sportlastel ikka kõhud tühjad. Ja just Velolove pakkus kõikidele huvilistele võimalust koos ühiselt kepikõnniga tegeleda, et nautida Nõmme metsa ja Glehni lossi ilu ning muidugi on alati lõbusam kaaslaste seltsis trenni teha.
Pasta söödud, alustati festiga. Slideshowna pandi seinale jooksma pildimaterjal ja paralleelselt jutustati oma elamustest. Igaüks sai lähemalt aimu, kuidas tegelikult elu Austraalias välja nägi – millised olid tegelikult telgid, kus ööbiti, millised oli asemed, kus magama pidi, millised loomad, putukad, linnud seal elasid, milliste autodega ringi sõideti, millised olid kohalikud inimesed, pesemisvõimalused, loodus. Samuti olid kolm kanget meest nõus vastama avameelselt kõikidele küsimustele, mis kasvõi jooksvalt tekkisid ning kõik, mis blogi lugemisest segaseks oli jäänud, sai nüüd vastuse.

Õhtu tegi omakorda huvitavaks videomaterjal, kus eestlased olid kenasti mitmel korral kaadris kuna tegu oli siiski esiotsa ratturitega. Kohale tulnud spordisõbrad nägid täpselt ära, kuidas Jass ja Oras endale etapivõidud võtsid, milliseid tõuse nad pidi ronima, rauad vasakul, ning milline maastik seal tegelikult valdavalt oli, kohati ikka väga raputav. Kelk kirjutas blogiski, et „Austraalia flat“ on Eesti mõistes Haanja maastik.

Blogiga jätkates, siis seal kirjutas Indrek Kelk endast kui „karvajalast“, mitmed kohalolijad pidasid teda siiski klass kõrgemaks sõitjaks ning uuriti, kas niisama läbijaid, harrastajaid oli ka osalema tulnud ainult seiklushimu eesmärgil. Vastus oli jaatav ning koguni kuus hullu naistki olid tulnud end proovile panema. Saime teada ka, miks ühte meest „paksuks“ hüüti ning kuidas oli lesida pärast kurnavat etappi 30 kraadises jõevees.

Õhtu kulminatsiooniks võis pidada hetke, mil Kelk kotist võidetud bumerangi ning samuti kokkuvõtte eest võidetud karika välja otsis. Kõigil meil oli võimalus peos hoida neid uhkeid auhindu, mis kaugelt maalt koju olid toodud. Eestlased sõitsid tuuri niivõrd edukalt, et koju toodi meeskondlik võit. Kokkuvõttes oli Allan 4. , Jass 7. ja Indrek 12. Lisaks esimene ja teine koht Jassile ja Indrekule M40 klassis. Võime uhkust tunda. Tuuri võitis Urs Huber, teise koha saavutas Bart Brentjens ja kolmas oli Mike Mulkens. Parim naine oli Abby McLennan.
Kõigil, kel tekkis huvi proovida läbida Crocodile Trophy ning omavad minimaalselt 60 000.- vaba raha, siis Oras, Kirsipuu ja Kelk oma kogemuste põhjal soovitavad soojalt minna üritama!