Mis imeloom see temposõit on?

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, She, VeloLove

jaan
24

Mina alustasin oma “ratturikarjääri” vist samuti nagu iga naine või mees – maastikusõiduga. Ühe hooaja sõitsin Elionil lühikesi distantse, aga sain aru, et maastik pole ikka päris minu teema. Trenni olin niikuinii teinud koguaeg maanteel (kui ei leia põhjust, et metsa minna, ju siis ikka ei meeldi seal) ja sügiseks oli küpsenud teadmine, et järgmisel suvel sõidan maanteel.

Kuna grupisõidu-mõte mind tol ajal hirmutas, siis olin teinud otsuse, et minu alaks saab temposõit (Virgo Neeme, mu treenerina, kommenteeris kevadel enne võistlusi: “Sa ikka oskasid ka kõige raskema ala valida”. Naeratasin ainult ja olin oma otsuses kindel). Mu otsus sai 100%-lise kinnituse, kui jalutades Hawaii Expressi poes, pidin puht’ juhuslikult pea ära lööma, mis minu pikkuse juures on tegelikult ilmvõimatu, sellise ratta vastu:

Ahmisin õhku – eraldistardiratas ja naiste mudel ja väike raam ja nii ilus..
Nüüd kaldusin teemast kõrvale, aga lisan kohe rõhutades: kõik rattad sobivad, ka maastikuratas!

Mis see temposõit (eraldistart, eraldi stardist sõit) endast kujutab? Sina, ratas, maantee ja aeg. Just viimane on see, millega sa võidu sõidad. Üksinda. Ei mingit tuulessõitu.

Stardid rekkakastist:

Ja sõidad nii kiiresti kui jaksad. On küll raske, ikka väga, aga miski seal tõmbab nii kõvasti, et tahaks jälle ja jälle “võistlema” minna – iseendaga. Mille järele ma seal püüdlen? Aeg iseenesest ütleb vähe, meestega konkureerida väga ei suuda, naisi on vähe (kohe jõuan selle teemani), aga minu (ja enamuse vist?) motivaator on keskmine kiirus. Hooaja jooksul sõidetakse iga etapp 2 korda läbi – võrdlusmoment on täiesti olemas, lisaks need soovunelma-numbrid, mida me endale oleme püstitanud.

Siiski, mis ajendas mind kirjutama sellel teemal? Aerobike tuli välja uudisega, et naistele on avatud uuel hoojal hunniks võsitlusklasse Filter Temposõidu Karikasarjas. Mõte on tore, aga hinge närib kahtluseuss, kas naised ikka tulevad? Kas nad teavad, et selline asi on olemas? Kas nad julgevad / saavad / tahavad?
Ja, kui tahavad, aga ei tule, siis, mis on selle põhjus? Varustuse / ratta puudumine, hirm tundmatuse ees? Ütelge teie (nii naised kui mehed).

Eelmine aasta panime oma naistetiimi kokku ja sõitsime neljakesi meeskonnasõitu (lisaks üksinda sõitmisele, on distsipliinideks ka paarissõit ja meeskonnasõit, viimastes on tuulessõit lubatud).
Siin väike meenutus sellest:

Temposõit on väga kihvt ala ja kõiki naisi, kes sellel siiani osalenud, rõõmustaks väga, kui meid seal rohkem oleks. See ala sobib ju kõigile – sportlastele, harrastajatele kui algajatele.

Etteruttavalt võin öelda, et kevadel on plaanis ka ühistrennid / -õppused just temposõidu harjutamiseks – nii teooria kui praktika. Ka aitame hea meelega treeningplaaniga, mille üheks eesmärgiks on tulemuse parandamine temposõidus.

Aga muidugi ei pea eesmärgiks olema tulemus – sõidunauding on ju peamine. Lisaks toredad uued tuttavad :)

Siiski ootame tagasisidet teemal, miks temposõidus nii vähe naisi siiani osalenud on – kas ja kuidas oleks seda võimalik muuta?

25. jaan 2011, 16:14
täpi says:

Filtri etapid on kõik Tallinna kandis :( Lõuna-eestlased tahaksid, aga ei tule…
26. jaan 2011, 00:52
Naine says:

Tegelt et neid vanuseklasse kohe nii palju tehti on üsna arusaamatu, sest tahest tahtmata neid naisi nii palju ei tule et igas vanuseklassis vähemalt kolm oleks, on kaheldab aga lootma peab! pea püsti ja edukat uut hooaega!
26. jaan 2011, 13:39
Karmen Reinpõld says:

Noorte klassid on arusaadavad, aga seenioritega läheb kindlasti keerulisemaks. Kindlasti on üheks sihtgrupiks ka triatleedid – enamus triatloni rattasõitudest ongi eradistardid. Eelmine aasta osales näiteks Alma Sarapuu naistriatleedina ja v-o ka mõni noor, keda ma ei tundnud, aga reaalselt on potentsiaali rohkemaks.

Meie ülesanne on sõna levitada :)
26. jaan 2011, 14:39
mittenaisest mitteteadja says:

Ei tea rääkida miks just temposõitu naised ei harrasta, kuid pakuksin ühe mõtte selle kohta, miks naised harrastusspordivõistlustel tervikuna ei taha osaleda – kardetakse võistlusmomenti. Aga miks? Ehk on selleks varasemalt kogutud (vaimsed ja ehk ka füüsilised) traumad “suurtest kommertsüritustest” nagu maijooks javõi sügisjooks javõi tartumaraton?! Naised ehk ei taha pärast sellistel üritustel trügimist rohkem “võistlemisest” midagi kuulda…

Nõnda jääbki neil teadmata, et on ka mitte-kommertslikke-spordivõistlusi, nagu maanteesari, temposari, kolmapäevakud, ee-emm-essikad jne, kus võistlus käib peamiselt vaid iseendaga.

Ehk siis need sügisjooksud, maijooksud võtavad edasise võistlussoovi ära.

PS! Tegu pelgalt mittenaise mõttevälgatusega, mis ei kandideeri absoluutsele tõele.
26. jaan 2011, 15:39
Mihkel Reile says:

/// Filtri etapid on kõik Tallinna kandis :( Lõuna-eestlased tahaksid, aga ei tule… ///

Kusjuures oleme seda mõelnud, et võiks mõni etapp ka Tartu kandis olla. Seni on see aga teostumata jäänud mitmel põhjusel.

Kuna etapid on kolmapäeva õhtuti, siis riskiksime sellega, et Tartusse ei tuleks jälle meie püsiosalejad Tallinnast. Siis aga tekiks probleem, et justkui keegi ei saaks enam tervet sarja läbi sõita.
Teine probleem on, et kas Tartus saaksime kokku sama palju osalejaid kui Tallinnas? Kui osalejaid on ikka kõvasti alla 100, siis oleks tegelikult ju nukker.
Kolmas ja kõige tõsisem probleem on rahaline mure. Rekkasõit Tartusse ja tagasi maksaks umbes 250 eurot. Seega oleks korralduskulu meile palju kallim ning ilma täiendava kõrvalise rahasüstita me välja ei tuleks.

Need on need peamised põhjused miks Lõuna-Eesti etapid senimaani teostumata on jäänud. Aga loodame et siiski lõunarahvas leiab mahti kasvõi mõnelegi etapile tänavu tulla. Ja kui piisav huvi on olemas, siis küll me tulevastel hooaegadel leiame ka võimaluse võistluskillavooriga lõunasse sõita :)