Browsing all articles from aprill, 2011

VELOLOVE Rattakool

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove

No comments

apr
27

VELOLOVE Rattakool: Õige Ratta Valimine

VELOLOVE Rattakool: Positsiooni Seadistamine

VELOLOVE Rattakool: Rattakummi vahetamine

Elunautlejad kevadlaagris

Posted by Karmen Reinpõld in She, VeloLove, Üritused

10 comments

apr
25

JANIKA BERNING: Väike kokkuvõte VELOLOVE ja Hawaii Expressi kevadisest rattalaagrist Itaalias elunautlejatele pilgu läbi. Elunautleja laagris tähendas seda, et ratas oli lihtne, raske ja huvitava välimusega. Ehk siis mitte midagi, mis tüüpilise laagerdaja ehk saavutussportlase varustust meenutaks. Kiiver oli kohustuslik ja veepudel vajalik. Lihtne. Päevakava planeerides otsustasime spontaansuse kasuks. Kilomeetreid ei lugenud, emotsioonid olid esikohal. Nagu turistidele kohane.

Ilm Itaalias oli super, pakun, et keskmine temp. oli 25 C. Eestlasele sobilik ja nauditav. Vanemad laagris viibijad kommenteerisid, et läbi aegade soojem laager. Vedas! Turistidena mitte ei liikunud ainult rattaga, vaid sõitsime nii auto, kui ka rongiga. Oleksime isegi vallutanud Mazdaga 1734 meetri kõrguse Mt. Amiata aga kahjuks väikeste segaduste tõttu jäi see vallutus poolikuks. Linnadest sai läbitud ja mitte ainult läbitud , vaid ka tutvutud ja lastud hea maitsta ka Itaalia võrratutel söökidel ja jookidel (loe veinidel) siis Montepulciano, Chiusi, Pienza, Cortona, Sinalunga, Chiancano Terme, Torrita di Siena, Cortona, Castiglione del Lago, Sienna ja Rooma. Kõikides nendes linnades tundus, et just meie oleme sattunud õigetesse kohtadesse, õigel ajal ja just meie saame erilise tähelepanu osaliseks kohalike poolt. Tegelikult aga ongi kohalik lahke, abivalmis, naeratav, osavõtlik ja tõeliselt hea suhtleja.

Vaieldamatult jättis sügavaima mulje just rattaga liikudes Toskaana maaliline väikelinn Montepulciano. Meie kodukohast Acquavivast 6 km kaugesel asuv linnake tundus esimeseks vallutuseks ideaalne. Aga üllatust, kogu teekond oli ainult mäest ülesse ja peale teist tundi linna saabudes, selgus, et ka linnas tuleb edasi liikuda ainult mäest ülesse. Linn oma iluga ja olekuga aga oli seda kõike väärt.

Cortonas õnnestus minul käia kaks korda. Üks kord autoga, koos mehega ja teinekord turistidega ratastega. Cortona oli kindlasti ka see linn, mida kindlasti näha tahtsin. Ikkagi linn, kus toimub tegevus filmis “Toskaana päikese all”. Autoga sõitsime mööda looklevaid teid orgude ja mägede ja viinamarjaistanduste vahel. Õnnestus näha ka imeilus päikeseloojang, mis omakorda muutis Toskaana maastiku vaated hoopis teiseks. Veel kaunimaks.

Rongiliiklus on Itaalias mõnus. Hinnad taskukohased ja taaskord peab kiitma itaallstest teenendajaid rongides. Sienasse läksimegi rongiga. Võtsime päev Sienas rahulikult – jalutasime, jõime head kohvi ja lõunatasime Siena südames Piazo Del Campos olevas restoranis. Restorani oli raske valida. Neid oli lihtsalt nii palju. Ole nüüd hiromant ja vali see õige välja. Siena raekojaplatsi suurust aitab aimata ehk see, et sellel platsile jooksevad kokku tänavad linna 17 piirkonnast.

Kui olime oma rännakuga jõudnud Sienas toomkiriku juurde, olime ilmselt kõik ühisel arvamusel – võimas! Katedraal, mille välisseinad on tehtud valgest marmorist. Pärast katedraali külastust oli selge, et on tegemist Siena vaatamisväärsusega number üks.

Siena linna sümboliks on kahte poisslast imetav emahunt. Ja seda sümboolikat võib Sienas näha kõikjal.

Rooma jõudsid ratturid erinevatel eesmärkidel, kes läks jalgpalli vaatama, kes Roomaga tutvuma. Rooma pakub palju, emotsioone jagus.

Kindlasti tekib küsimus, et kas kaunis Toskaanas on ka mingi veesilm. Ja loomulikult on, Lago Trasimeno. Järve kaldal on mõnus väike linn Castiglione del Lago. Ka meie saavutussportlastele tundus see kant sobivat, ikka ja jälle oli kuulda, et nende trass läbib taaskord seda kaunist linnakest.

Õhtuti jagasime muljeid, osalesime koolitustel, grillisime, pidasime maha kaks toredat sünnipäeva. Tekkis palju uusi toredaid tutvusi.

Tagasiteel Riias, saabus šokk, olime harjunud nägema värve aga nüüd olime musta-halli-valge kirjul kuumaastikul, boonusena tibutas muidugi vihma. Muinasjutt Toskaana päikese all oli lõppenud!

Üks on kindel, kindlasti osaleme Hawaii rattalaagris ka 2012a.

Sõiduasend aerodünaamilisemaks

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, She, VeloLove

4 comments

apr
21

Kui lähete rattapoodi, kas olete märganud, et kõigil ratastel on stemm ehk lenksupikendus kõige ülemises asendis kohe kaelakausside “korgi” vastas ja stemmi alla jääb 1 .. n erineva laiusega seibi?

Ka minu ratas polnud erand.

Taamal eraldistardiratas, millel stemm alumisse asendisse viidud.

Kui Itaalias kevadlaagris, oli selline asend isegi uue rattageomeetriaga harjumiseks mugav, siis kodumaal tagasi olles sai nädalake treenitud jälle eraldistardiratta seljas. Kui ma aga eile grupisõiduratta koju tõin ja kokku panin ning täna esimese trennigi sellega tehtud sain, tõdesin, et lenks peaks ikka kõvasti madalamal olema. Muidu lõikan mõttetus koguses tuult ja pean seega rohkem tööd tegema. Kes see siis trennis viitsib tööd teha, eks.. Samas madalast lenksuasendist pole palju kasu, kui ei harjuta end nn. alt kinni hoidma, et viia keha võimalikult madalale ja seega vähendada tuuletakistust.

Ehk siis trennist koju tulles haarasingi töörista(d) kätte ja tegin selle pisikese töökese ära.

Tööriistaks piisab kuuskandi-komplektist.

Jäädvustasin selle ka piltidele, et soovijatel oleks lihtne oma rattal sama operatsioon läbi viia.

NB! Kuna antud tegevuse juures tuleb avada ka kaelakausid, siis palun veenduge töö lõppedes, et need on piisavalt (mitte üleliia) ka kinni!

1. Lasen stemmi kruvid logisema :)

Kõigepealt parempoolne..

.. ja siis vasakpoolne stemmi kruvi.

2. Avan kaelakausid

Kaelakausid lahti teha.

3. Eemaldan koos stemmiga lenksu

Stemm ja lenks on eemaldatud.

4. Võtan ära allolevad seibid (et keha lihtsamini harjuks muutunud asendiga, võib seibe eemaldada ka järkjärgult, tehes vahepeal paar treeningut ja alati pole üldse vajagi kõige madalat asendit)

Seibid kolivad ülemisele korrusele.

5. Asetan stemmi koos lenksuga tagasi, laon selle peale seibid

Seibid oma uues kodus.

6. Enne keeran kinni kaelakausid ja siis alles pingutan stemmi kruvid

Töö tehtud!

Kuidas aru saada, kas kaelakausid on lahti / kinni? Seisad kaksiratsi (kas selline sõna on kirjakeeles olemas? :)) ratta peale ja vajutad esimese piduri kinni ning loksutad ratast edasi tagasi. Kui tunned loksu, siis on kaelakausid lahti, kui aga on liiga kinni, siis ei liigu hästi enam lenks.

Kel julgust ja kindlust, võib selle triki kodus ise ära teha, aga võib usaldada ka mehhaanikutele selle töö. Samas esikahvli toru lühemaks lõikamise jätaksin spets. tööriistade puudumisel ikka spetsialistidele. Alati võiks peale lõikamist ülesse jätta ikkagi vähemalt ühe seibi – järelturu pärast kasvõi :)

PS! Selline nägi mu ratast välja Itaaliasse sõidu eel. Ise tehtud, hästi tehtud..