Mina alustasin oma “ratturikarjääri” vist samuti nagu iga naine või mees – maastikusõiduga. Ühe hooaja sõitsin Elionil lühikesi distantse, aga sain aru, et maastik pole ikka päris minu teema. Trenni olin niikuinii teinud koguaeg maanteel (kui ei leia põhjust, et metsa minna, ju siis ikka ei meeldi seal) ja sügiseks oli küpsenud teadmine, et järgmisel suvel sõidan maanteel.

Kuna grupisõidu-mõte mind tol ajal hirmutas, siis olin teinud otsuse, et minu alaks saab temposõit (Virgo Neeme, mu treenerina, kommenteeris kevadel enne võistlusi: “Sa ikka oskasid ka kõige raskema ala valida”. Naeratasin ainult ja olin oma otsuses kindel). Mu otsus sai 100%-lise kinnituse, kui jalutades Hawaii Expressi poes, pidin puht’ juhuslikult pea ära lööma, mis minu pikkuse juures on tegelikult ilmvõimatu, sellise ratta vastu:

Ahmisin õhku – eraldistardiratas ja naiste mudel ja väike raam ja nii ilus..
Nüüd kaldusin teemast kõrvale, aga lisan kohe rõhutades: kõik rattad sobivad, ka maastikuratas!

Mis see temposõit (eraldistart, eraldi stardist sõit) endast kujutab? Sina, ratas, maantee ja aeg. Just viimane on see, millega sa võidu sõidad. Üksinda. Ei mingit tuulessõitu.

Stardid rekkakastist:

Ja sõidad nii kiiresti kui jaksad. On küll raske, ikka väga, aga miski seal tõmbab nii kõvasti, et tahaks jälle ja jälle “võistlema” minna – iseendaga. Mille järele ma seal püüdlen? Aeg iseenesest ütleb vähe, meestega konkureerida väga ei suuda, naisi on vähe (kohe jõuan selle teemani), aga minu (ja enamuse vist?) motivaator on keskmine kiirus. Hooaja jooksul sõidetakse iga etapp 2 korda läbi – võrdlusmoment on täiesti olemas, lisaks need soovunelma-numbrid, mida me endale oleme püstitanud.

Siiski, mis ajendas mind kirjutama sellel teemal? Aerobike tuli välja uudisega, et naistele on avatud uuel hoojal hunniks võsitlusklasse Filter Temposõidu Karikasarjas. Mõte on tore, aga hinge närib kahtluseuss, kas naised ikka tulevad? Kas nad teavad, et selline asi on olemas? Kas nad julgevad / saavad / tahavad?
Ja, kui tahavad, aga ei tule, siis, mis on selle põhjus? Varustuse / ratta puudumine, hirm tundmatuse ees? Ütelge teie (nii naised kui mehed).

Eelmine aasta panime oma naistetiimi kokku ja sõitsime neljakesi meeskonnasõitu (lisaks üksinda sõitmisele, on distsipliinideks ka paarissõit ja meeskonnasõit, viimastes on tuulessõit lubatud).
Siin väike meenutus sellest:

Temposõit on väga kihvt ala ja kõiki naisi, kes sellel siiani osalenud, rõõmustaks väga, kui meid seal rohkem oleks. See ala sobib ju kõigile – sportlastele, harrastajatele kui algajatele.

Etteruttavalt võin öelda, et kevadel on plaanis ka ühistrennid / -õppused just temposõidu harjutamiseks – nii teooria kui praktika. Ka aitame hea meelega treeningplaaniga, mille üheks eesmärgiks on tulemuse parandamine temposõidus.

Aga muidugi ei pea eesmärgiks olema tulemus – sõidunauding on ju peamine. Lisaks toredad uued tuttavad :)

Siiski ootame tagasisidet teemal, miks temposõidus nii vähe naisi siiani osalenud on – kas ja kuidas oleks seda võimalik muuta?

Kui Sa oled rattaringkonnas kodus, siis pole kindlasti vaja Sulle tutvustada, kes on Ervin Korts-Laur (24). Kui aga “temposõit” ei kuulu Sinu igapäevasesse sõnavarasse, siis kõige lihtsam on Ervinit tutvustada sõnadega: tema on see ulmemees, kes sõidab eraldistardist ratast keskmise kiirusega 50 km/h. Kui lähenemas on viimane Filter temposõidu karikasari Viimsis, võtsime Ervinil aerolenksust kinni ja küsisime mõned küsimused.

Mendrisio MM 2009

Räägi meile kes sa oled ja kust sa tuled:) Kes tõi su jalgratta juurde?
Olen judokast jalgpallur, kes sõitis rattaga metsas ja siis mõtles, et maanteel läheb pilt ikka kiiremini mööda :D
Judoga tegelesin ligi 4aastat ja tulin isegi 3ndaks Eesti MV Viljandis. Sai ka Hollandis võistlemas käidud umbes 10 aastasena.
Piirdusin ainult kollase vöö eksamiga. Judo vastu kaotasin huvi, sest olin selline pontsu ja palav oli siseruumides koguaeg :D

Seejärel, oma kauaaegse pinginaabri Oliveriga, läksime jalgpalli trenni. Kolm aastat siis sellel alal, sai ka kahel korral Taanis turniiridel käidud :)

Jalgpalliga tegeledes hakkasin koos isaga ka rattavõistlustel käima. ESIMENE võistlus oli Baltic Cup sarja etapp Paldiskis.
Kalevi Jalgrattakooli treener Tiit Tamme pakkus võimalust klubiga liituda:)

Sa ilmselt naudid ise enda piinamist, seda ju eraldistart on, eks? Millal avastasid enda jaoks eraldistardist sõidu?
Praegu alles panen tähele, kui nigel oli väiksena mu aeroobne võimekus.
Algkoolis kehalise tunni krossijooksudel olin äärmiselt nõrk. Ja enda piinamine sellisel moel kohe üldse ei meeldinud.
Aga õnneks valu ja kannatamine ununeb, kui on olemas kirg, motivatsioon ja auahnus jmt.
Eks ta ole ka pisut egoismi / individualismi taga see nö. edukus eraldistardis, sest ei pea teistega arvestama ja saab ainult enda eest välja olla, vastupidiselt grupisõidule.

Enam ei ole ma vaimustatud “haut de gamme” ratta juppidest ja kiiretest kurvidest, vaid pigem tahan alati teada oma keskmist kiirust ja see toobki mind igal korral uuesti starti.

Andre Adusoni abil läksin 17 aastasena Prantsusmaale  Lyoni lähedale Cours La Ville klubisse, sealt hiljem ka CR4C Roanne´i.

Prantsusmaal avastasin, et eraldistart passib mulle hästi ja ka spordiarst ütles seal, et talun hästi ühtlast kõrget pulssi ja vererõhku, kuid taastumine on aeglane.
See siis tähendab, et intervallmeetodil pingutamine mulle jälle ei sobinud.

Enesekindlust andis juurde ka Saarema Velotuur, kus juunioride vanuseklassis tänu eraldistardile oma konkurentidest möödusin ja ka üldarvestuses kõigest 19 sekundilise kaotusega neljandaks tulin.

Kas saad avaldada meile saladuse ja lühidalt lahti kirjutada, kuidas sa harjutasid 3 nädalat enne Eesti meistrivõistlusi eraldistardis?
Tähtis on motivatsiooni leidmine ja puhkus.
Üldiselt ettevalmistus tuleb mul loomulikult. Teen harva kellegiga koos trenni ja kui, siis ka mitte teise tuules vaid ise ees või kõrval.
Sõidan ühtlase kiire tempoga ja seetõttu on ka pulss pisut kõrgem normaalsest. Ka vastutuulega hoian kiirust kõrgel.
Jälgin, et kõik trennid oleks eesmärgipärased ja magaksin piisavalt, siis suudan võistlustel pulsi kõrgele ajada, ja seda seal hoida.

2 päeva enne võistlust trenni ei tee ja eelmisel päeval ning võistluspäeval teen ettevalmistavad trennid/soojendused.
Kuu aja jooksul enne eestikaid tegin siis pikemaid trenne ja vastavalt ka puhkasin rohkem.

Mitu medalit sul on Eesti meistrivõistlustelt?
16 neist: 4 kulda, 8 hõbedat, 4 pronksi

Sinu nimel on ka üks maailmarekord. Räägi sellest.
Kui see veel siiani kehtiv on, siis on tore:) Kuid arvan, et seda pole raske parandada. Mõni tugev trekisõitja teeks seda kindlasti.
Nimetet rekord on välja sõidetud ühel kindlal siserattal nimega Wattbike.

Rekord ise oli 10km sõit ajaga 11:37,39, mis teeb keskmiseks kiiruseks 51.63 km/h (toim.).

Palju maailmatippudest veel puudu on?
Profiklubi koos oma staffiga on puudu ja täielik 100% pühendumus kõige muu arvelt, siis tuleks juba midagi tippude tasemel.
Me ei paranda traktorit – mõjutavaid tegureid on sportlasel väga palju.

Sa oled suhteliselt suure kondiga jalgratturi kohta. Kui palju oled pidanud endaga tegelema dieedi mõttes?
Kahjuks ei ole ma tõesti loodud ratta selga ja arvan, et sellest tulenevalt olen pidanud rohkem pingutama nii toitumise kui ka trenni poole pealt.
Uskumatu küll, aga julgen öelda, et tean palju tasakaalustatud ja tervisliku toitumise kohta. Aga kas me järgime alati kõiki liikluseeskirju, kuigi me teame neid väga täpselt?
Täielikult ammendunud teema. Olen siiski ka igavene gurmaan :D

Kui keegi tahab oma võimekust tõsta eraldistardis, siis äkki soovitad paar harjutust, kuidas parandada oma võimekust?
Nii nagu ikka oleneb väga palju inimese elustiilist, toitumisest ja füsioloogiast. Siis saab määrata, kas ta peab vähem või rohkem puhkama või treenima.
Tuleb hoiduda alkoholist ja ergutitest, et organism aru saaks millal vaja puhata, asja tuleb võtta rahulikult ja kaine mõistusega, siis jõuab rohkem endast otsustaval hetkel välja pigistada :)
Muidu võiks järjepidevalt selga ja kõhtu treenida, et jalad ei peaks midagi keha hoidmise/liigutamise juures kompenseerima jne.
Aga üldiselt tähtis on ka õppida oma organismi kuulama, mitte järgima sõna sõnalt mingeid juhiseid.

Kui sul on võimalik valida eraldistardi spetsiaalvarustuse hulgast ainult üks abivahend, siis mis see oleks?
Eraldisõidu ratas oleks päris vajalik ;)

Aga tegelikult abivahendina võtaks hästi sobiva eraldistardi leistangi/rooli.
NB! leistang ei tohi liiga alla viia, muidu kannatab dünaamilisus.

Nüüd üks pool naljaküsimus. Kui palju sa aeglasem oleks kui sa jalgadelt karvu ei ajaks :)
Oleks hoopis kiirem, sest psühholoogiliselt võib see isegi hoogu juurde anda.
Lahe oleks karvajalana siledatele pähe teha, tuuletakistust sealt küll ei tule.
Võibolla 200 km peale tulevad mingid sekundid, aga selle aja peale on ilmselt juba rohkesti muid huvitavaid tegureid;)

Mõned füsioloogilised küsimused:
Kui pikk sa oled? 191 cm
Palju kaalud suvel/talvel? 92/99 kg
Palju watte välja väntad? Mitte palju, per kg tuleb mul ilmselt vähem kui Taaramäel, Kangertil ja Kriidil jne.
Mis su kopsumaht on? 7,7 l

Lõpetuseks. Miks alustasid uuesti õpinguid ja miks just IT alal?
Ei ole plaanis rattaprofiks hakata. Kergemat sorti töö kõrvalt leian aega ikka koolis ka käia:)
Ma ei tea IT ehk täpsemalt arvutite kohta mitte midagi, oleks viimane aeg ära õppida, kuidas kaotatud RecycleBin Desktopile tagasi saada ja miks ekraan iga 10 minuti järel mustaks läheb?
Õnneks hiirega sügades tuleb pilt ikka tagasi.
Saaksin siis ka teisi aidata!
IT tulevik on muide väga huvitav:)

Suured tänud Ervinile vastuste eest ja juba varsti on oodata uusi ja huvitavaid inimesi, kellega natukene spordijuttu puhume. Vihjeks veel nii palju, et me ei piirdu ainult tippsportlastega.