Rattakevade ettevõtmised
Eelmise nädala alguses kuulsin koputust – hingele, südamele. Räägiti, et kevadlaager tuleb ja selleks pidavat valmistuma. Nõustusin. Nii saigi MTB peale kuuajalist pausi jälle välja aetud ja viimse kui keharakuga protsessi nauditud -> tulemusega 8h sõiduaega. Pikim neist kolme-tunnine pedaalimine mööda jäiseid külavaheteid. Kui minna null-ratta-kilomeetritega laagrisse, siis on (minu arvates) kaks võimalust: (a) esimene nädala läheb “raisku”, et rahulikult kohaneda, (b) liiga suurte koormustega alustades, on läbipõlemise tõenäosus suur. Samas on küsimus ju prioriteedis – mõnusalt kulgemiseks võib ka puhta lehena minna.
Mõned ääremärkused varakevadistest trennidest
(1) seltsimehed kaasmaalased (eriti on silma hakanud noored neiud): palun kandke treeningutel mütsi ja ratturid: kiivri mitte kandmiseks pole ühtegi vabandust.
(2) üle kahe-tunnistel trennides peaks kindlasti kaasas olema ka söödavat (banaa, leib, šokolaad vms.), joogist rääkimata. Kui talvel on rohkem rahulikke trenne tehtud, siis esimesed rattasõidud kipuvad olema paratamatult intensiivsemad ja kes see ikka treeningul haamrit tahab saada?
Headest mõtetest veel. Laupäeval (12.03.2011) on tulemas tõeliselt kasulik / kvaliteetne jalgrattakoolitus, mis peaks olema iga harrastaja “kohustuslik kirjandus” – kaks oma ala asjatundjat jagamas tarkusi ehk Indrek Rannama ja Leho Rips tulevad räägivad, kuidas treenida, kuidas taastuda ja jutuks tulevad ka vigastused, sest (ptüi-ptüi-ptüi) spordiga tegeledes pole meil nendest pääsemise garantiid.
Kui Sa seda loed, siis kirjuta karmen @ velolove . ee ja ütle, et Sa tahad sellel koolitusel osaleda, sest usu mind, see on üks tasuvamaid investeeringuid, mida saad kevadel enne rattahooaega endale teha :)
Kes teeb, see jõuab, eks. Nii on järgmisel pühapäeval plaanis rattahoolduse töötuba, kuhu on mõned vabad kohad veel saadaval (tundub huvipakkuv teema olevat).
Täna peale varahommikust massaaži ja pärastist jõusaali (jah, nii ei tehta, aga elu nõuab oma), võtsin suuna Järve Hawaii Expressi. Astusin sisse ja küsisin, kas neile teavitati, et ma tulen? Ei, aga nad teadvad, mida ma tahtvat :) Kuuldused nende poes toimuvast olid interneti avarustest juba nende kõrvu/silmi jõudnud. Kas see on nüüd olukord, kus kuulsus käib sust ees? Igal juhul nõudsin viisakalt, et mind juhatataks mehaaniku manu, et saaksin ikka oma teadmisi kontrollida. Olin ju siiani näppe õliseks teinud ainult oma rattaga puid ja maid jagades. Suures laastus tundus enamus tuttvana, aga selgemaks said igasugu pisikesed reguleerimiskruvid ja spets riistad, et tööd hõlbustada. See on ikka nii huvitav maailm.
Selle töötoaga seoses olen saanud tagasisidet, et kui sarnaseid asju toimuks ka näiteks Tartus, siis oleks sealsed inimesd ka huvitet. Olen selle mõttega päri. Samas tahaksin saada eelteavet, et kui teha sarnane koolitus Tartus näiteks 16.04.11, siis kes oleks huvitet? Kirjutage ikka karmen @ velolove .ee
See oli lühike ülevaade, mis meil hetkel teoksil on. Kuigi mõtted kipuvad juba Itaaliasse, siis tundub, et kodumail on veel nii palju kasulikku/huvitavat teha, et laagriteemad saavad päris aktuaalseks vist päris viimasel minutil.
Küll see kevad tuleb, kus ta pääseb.
Haara kaasa, kevadlaagerdaja!
Kell heliseb. Paotan silmalao ja muigan – sisse maganud vist, õues hommik ahhetab. Muidugi tean, et mu pedantsus ei lase kella valeks ajaks äratama panna. Kevad tuleb, külmast hoolimata, jõuga trügib sisse. Ja pilk kalendrisse ütleb, et vaevalt kuu on veel väljalennuni – kevadlaagrisse Toskaanasse.
Hea uudisena olen kuulnud, et ka minu kaua oodatud maanteeratas on kodumaale jõudnud ja ootab kastist päikse kätte päästmist ja kokku panemist. Nende kahe asjaga seoses kipuvad mu mõtted pidevalt jalutama minema radadele, mis ütleksid mulle, mida ma siis lõppeks pean laagrisse kaasa tassima.

Kuna Toskaana rattalaager on minu jaoks esimene omataoline, siis läksin kergema vastupanu teed ja otsisin üles eelmiste aastate nimekirja – pole ju vaja jalgratast uuesti leiutada.
1. Varustus
RATAS
• Kiiver
• Sõiduprillid
• Pulsikell ja vöö
• 2 alussärki
• 2 paari lühikesi sõidupükse
• 2 lühikest sõidusärki
• Varrukad
• Põlved/sääred
• Tuuletõkkega vest
• Vihmakile
• Sõidukingad
• Kingakatted tavalised (lycra või sokid) + vihmakindlad (või tuuletõkkega)
• Suvine kiivrialune sõidumüts (soovitav ka tuuletõkkega müts)
• Sõidukindad + pikad kindad (soovitav tuuletõkkega)
• Mitu paari sõidusokke
2. Söök/jook
• 3 joogipudelt (2 suurt)
• Powerbar joogipulber 2 täitepakki
• Powerbar energiabatoonid
• Powerbar taastusjook
3. Ratta juurde
• Tagavara sisekummid 3-4 tk
• Pump rattaraamile (võib olla ka balloonid, pange kindlasti rattakasti)
• Ketiõli
• Ratta puhastusvahendid
• Kummieeblid
• Kuuskandi komplekt
4. Muu varustus
• Taastav/toniseeriv jalakreem
• Soojendusmääre jalgadele
• Päikesekreem min 8 SPF
• Pudruhelbed
Kui ma nüüd seda listi loen, siis minu talupojamõistus ütleb, et igaüks tehku oma korrektiivid – vastavalt vajadustele ja võimalustele. Kui ratas ja kiiver on olemas, siis on hästi. Samas enamus varustust on muidugi vägagi soovitav.
Kui tekib kahtlusi, küsimusi, siis hea meelega vastame ja leiame parima lahenduse.
Aga muidu on ju lihtne – loobid kõik asjad kohvrisse, ratta pakid ka kokku ja minekut Itaaliasse, kevadet lähemale tooma.

Hawaii ja Velolove’i rattalaager rahvusvahelises pildis
Kuuldused meie kevadlaagrist on muutunud rahvusvaheliseks, mida kinnitab fakt, et mõni aeg tagasi võttis meiega ühendust St. Peterburgi Velomarket Club. Nemad olevat teadnud, et meie laagerdavat Itaalias samal ajal, kui nemadki – kantki on sama. Mida nad tahtvad? Võistelda ikka.
Me siis mõlgutasime mõtteid, mida neile selle rahvusvahelise testvõistluse raames pakkuda ja otsustasime, et maiuspala Amiata mäe näol oleks vääriline paik, kus sellist võistlust läbi viia – viimased 10-12 km tõusu on autodevaene ja hea panna, nii et veri ninast väljas.
Samas Amiata on maaliline nagu terve Toskaana ehk kindlasti pole see ainult võistlemiseks – mõnus on seda võtta matkates või hea treeninguna – kõigile sobilik.

Alustaksime võistust Abbadia San Salvatore külast väljas, kõrguselt 822 m (mägi ise algab umbes 400 m üle merepinna ehk starti jõudmiseks tuleb meil sama palju kõrgemale ronida) ning kõrgust on Amiata-kaunitaril erinevatel andmetel 1669 – 1734 m. Rattaga saab küll “ainult” 1581 m peale ehk väikese arvutuse tulemusena saame võistlus-tõusumeetriteks 759 – pole paha! Keskmiseks kaldenurgaks seega umbes 6.6 %.
Võistlus on planeeritud paar päeva enne kojusõitu ehk 08.04.2011, eesmärgiga jõuda selleks ajaks heasse vormi (konkurendid jõuavad Itaaliasse hiljem) ning jõuda taastuda enne lennule minekut. Hea plaan, eks?
Siia lisaks ka videomeenutused läbitud Amiata-sõitudest:
Mis saab edasi, aastal 2011?

Niisiis mikroülevaade meie (teostust ootavatest) mõtetest:
- kevad tuleb! ja kevadlaager.
- uus projekt stardib. Arvake ära kellele? Naistele muidugi :) Pange vaim valmis.
- teeme head ja näitame, et eestlased on koos tugevad.
- VELOLOVE koolitab koostöös Eesti Jagratturiteliiduga rattureid
- kirjutame ikka edasi
- ja palju muud, millest täna võib-olla pole meil endalgi aimu
Ehk 2011 tuleb uus ja teistsugune ja hirrrmus huvitav aasta. Kas sinul ka?
VELOLOVE on rõõmus, kui iga lugeja (ka sina!) kirjutad siia head soovid ja ootused – nii endale kui meile.
Tegusid igasse päeva!

Virgo veab..

..Karmen istub tuules ja kui ei jaksa, veab oma ratta ise mäe otsa
Sõbrad
Värsked postitused
- Mugav energiavarustatus võistlustel
- Treeningvõistlus
- VELOLOVE Rattakool
- Elunautlejad kevadlaagris
- Sõiduasend aerodünaamilisemaks
- Rattasõbra pühapäev ehk rattahoolduse töötuba
- Sisuga sadulakott
- Rattakevade ettevõtmised
- Haara kaasa, kevadlaagerdaja!
- Rattamatk 2011 – hammas verele
Postituvi mäletab : Arhiiv
Rubriigid
- HowTo (23)
- NiceToMeetYou (6)
- She (15)
- Üritused (16)
- VeloLove (46)
- WhereWereYou (1)
Värsked kommentaarid
- Andreas Grauberg, Mugav energiavarustatus võistlustel
- mel, Rattamatk 2011 – hammas verele
- Paul, Mugav energiavarustatus võistlustel
- Karmen Reinpõld, Rattamatk 2011 – hammas verele
- Marika, Rattamatk 2011 – hammas verele

Posted by Karmen Reinpõld in












