Mugav energiavarustatus võistlustel

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove      2 comments

mai
24

See et sportides tuleb hoida keha energiaga varustatust optimaalsel tasemel, on ju elemenataarne (Watson). Aga oled sa olnud situtasioonis (rattas grupisõit näiteks), kus pulss on punases, tõmmatakse nii kuis jaksatakse, keel kuivab vastu suulage ja huuled pragunevad veepuuduses, kuid kuidagi ei leia piisavalt rahulikku hetke, et pudelit haarata ning janu kustutada (samas janutunne on juba vedelikupuuduse näitaja ja su sooritusvõime on juba langenud). Samas pudeli saab ehk ikka kätte, aga kui geelid / toit asub vesti all oleva pluusi taskutes? Lõppeks võib muidugi öelda, et kõik on võimalik, aga ma tahtsin proovida, kas nn. lisavarustus muudaks antud olukorda mõistlikumaks.

Niisiis võtsin ühendust Martin Meriga www.pringlike.ee ‘st ja küsisin, kas ma saaks testida GelRilla geelihoidjat.

Grammilugejatele on see jublakas üle mõistuse raske :)

Mis tootega tegu? On see vist rohkem levinud triatleetide hulgas küll, aga eesmärk on paigutada võistlusgeelid rattaraami külge, et neid sealt mugav manustada oleks. Kasutada saab ainult nn. rebitavaid geele.

Aga paari päeva pärast oli antud toode minu valduses ja asusin seda monteerima. Ega seal midagi keerulist polnudki, samas tundus, et mugavam oleks seda paigaldada ümarale ratta ristitorule, aga minul on suht lapik ja lai antud isend. Kinnitub see ainult kahe kiirkinnitiga, aga jääb kergelt loksuvaks – kõik püsib paigal ja küljes muidugi.

Kinnitub kiirkinnititega - kiire ja lihtne.

Lõikame ülejäägid ära.

Kinnitasin võistluseelsel õhtul ka reaalselt geelid sinna külge, samas tundsin puudust mingistki märgistusest, mis näitaks, et kuhu ma täpselt peaks asetama rebimisjoone, et kinnitusjublakas seda paigast ei tõmbaks.

Kinnitatud geelidega.

Võistlusel esimese geeli tarbimine oli nagu õlitatud – mugav asi ikka. Muidugi jääb ikka probleem, et tühja paki peab ikka kuhugi tallele panema, aga tänaseks on mul juba mitu variant selleks, kui tõesti taskusse on keeruline panna – püksisääre vahele, pluusi sisse – kasutage loovust, aga ärge meie loodust reostage.

Ma olen oma mõtetelt küll nn. roheline, aga see, mis mind ees ootas, tegi ka mind nõutuks. Nimelt viimane geel oli mul pahasti kinnitatud ja kuigi alguses hakkas ilusti rebenema, siis lõpust polnud kuskilt lahti tulla ja rebisin geeli pikkupidi katki. Minu järgnev tegu tõi mulle kaasa tugeva karmavõla, sest miks muidu pidin ma läbi elama oma esimese korraliku mnt-kukkumise.

GelRilla – kuluaaridest kuulsin, et uus toode on täiustatum ning kui geelid sinna õigesti asetada (harjutamine teeb ikka meistriks), siis on tegu väga hea ja kasuliku tootega. Samas on ka alternatiiviks geeli-pudelid, kuhu saab geeli koos vedelikuga segi loksutada ja tarbida nagu tavalisest joogipudelist (katsetan seda TRR’il).

Treeningvõistlus

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, She, VeloLove      No comments

mai
9

Minu esimene start sel aastal oli Kõrvemaal – Kevadjooks 16km – esimene jooskuvõistlus üldse. Tegin korraliku soojenduse ning asusin starti, ilm oli kevadiselt soe ja mõnus. Kõrvemaale kohaselt tuli esimesel 100m kohe tõusu võtta. Kui soojendusel tundsin, et pulss väga kergelt üles ei lähe, siis võistlusadrenaliin teeb oma töö – pulss oli kenasti anaeroobsel lävel ehk pingutus oli korralik, aga liikusin aeroobses tsoonis. Muidugi peale esimesi tõuse ja laskumisi juhtus see, mis vist alati juhtub – tagant, eest ja küljepealt hakkas kostuma tugevat ähkimist ja puhkimist. Seda oli kõrvadel valus kuulata ja oleks tahtnud sõõmu hapnikku ka nende eest hingata. Peas keerlesid mõtted stiilis, et kus-on-kõvad-sportlased-ees-veel-15-km-ja-nemad-juba-punases. Eks nad olidki tugevad, lihtsalt minule tundus, et nii vara kevadel, ilma ühegi anaeroobse lõiguta, kuidagi ei taha või ei suuda niimoodi pingutada. Samas mu enda mõte kogu jooksu vältel ütles kui ütlemata mõnus on see pingutus – täiesti nauding.

Miks ma üldse siis jooksma läksin? Sest see oli mu treeningvõistlus – eesmärgiga teha üks pikem jooks enne Tartu Jooksumaratoni. (Selguse huvides peab mainima, et ma siiski viimasel üritusel ei osalenud).

Või teine näide rattamaailmast. Minu (taas) esimene grupisõit üldse – Püha Loomaaia Rattaralli. Jälle oli tegu treeningvõistlusega, kus seadsin tagasihoidliku eesmärgi grupisõitu tundma õppida ja rada lihtsalt läbida. Eesmärk oli hea, aga läks ikka nii nagu alati – alguses kohe gaas põhja (viimasest reast ju startisin) ja suures laastus sai terve 80km väga korralikult pingutatud. Ma küll püüdsin end vahepeal veenda, et see pole ju temposõit, et siin võib ka tuules istuda ja ökonoomitada, aga ju siis polnud piisavalt veenev ehk alustades kolmekesi karusselliga, kogusime lõpuks ilmatu suure grupi kokku ning mingi aeg tegime grupis tööd ainult kolmekesi – naised muidugi :) Pole siis imestada, et lõpupoole, kui minu jalg oli selgelt väsinud juba, kuidagi nendes meestes jõud tärkas ja nad enne mind suudsid lõpetada – kes see siis gruppi jalgadega sõidab, ikka mõistust ja taktikat on vaja ehk eesmärk sai tegelikult täidetud – nüüd kujutan peale raamatutarkuste ka praktiliselt ette, mis elukas see grupisõit on, samas sain väga hea tempotreeningu lähenevale Filter eraldistardile.

Pealkirjaks sai pandud treeningvõistlus. Milleks see hea on? Miks peaks minema kuhugi võistlema selleks, et tegelikult trenni teha? Või miks ma ei saa kõikidel võistlustel olla samas vormis? Viimasele küsimusele vastaks, et saab küll olla samas vormis – keskpärases :) Kuna selleks, et saavutada oma tippvorm tuleb teha kvaliteettrenne (talvel tegime kvantiteeti ehk pikki ja suhteliselt rahulikke trenne), mis tähendab oma võimete arendamist, testimist ehk erinevad lõigutrennid (alustades 10 sekundilistest ja lõpetades näiteks 60 minutilise temposõiduga, mis kõik arendavad erinevaid võimeid). Tihti on üksi trennis olles väga raske end ja organismi sundida piiri peal pingutama, väga lihtne on alla anda ja öelda, et täna ei viitsi/jaksa/taha. Sestap tulevad mängu treeningvõistlused, kus tavaliselt teeb võistlusmelu oma töö ja pingutamine on kordades kergem (mitte füüsiliselt, füüsiliselt on ikka raske ja peabki olema).

Joe Friel ütleb näiteks, et nn. ülesehitusfaasis (peale põhjaladumist ja enne tähtsaid võistluseid) peavad kvaliteettrennid olema nii rasked, et süda on paha ja taastavad trennid nii kerged, et tekivad südametunnistuse piinad. Ainult pingutades on võimalik kehale öelda, et ta peab arenema, samas reaalne areng saab toimuda puhkefaasis. ON / OFF

Filter temposõidu soojendus.

Rattakevade ettevõtmised

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, She, VeloLove, Üritused      3 comments

märts
7

Selle töötoaga seoses olen saanud tagasisidet, et kui sarnaseid asju toimuks ka näiteks Tartus, siis oleks sealsed inimesd ka huvitet. Olen selle mõttega päri. Samas tahaksin saada eelteavet, et kui teha sarnane koolitus Tartus näiteks 16.04.11, siis kes oleks huvitet? Kirjutage ikka karmen @ velolove .ee

See oli lühike ülevaade, mis meil hetkel teoksil on. Kuigi mõtted kipuvad juba Itaaliasse, siis tundub, et kodumail on veel nii palju kasulikku/huvitavat teha, et laagriteemad saavad päris aktuaalseks vist päris viimasel minutil.

Küll see kevad tuleb, kus ta pääseb.

Haara kaasa, kevadlaagerdaja!

Posted by Karmen Reinpõld in HowTo, VeloLove, Üritused      3 comments

veebr
23

Kell heliseb. Paotan silmalao ja muigan – sisse maganud vist, õues hommik ahhetab. Muidugi tean, et mu pedantsus ei lase kella valeks ajaks äratama panna. Kevad tuleb, külmast hoolimata, jõuga trügib sisse. Ja pilk kalendrisse ütleb, et vaevalt kuu on veel väljalennuni – kevadlaagrisse Toskaanasse.

Hea uudisena olen kuulnud, et ka minu kaua oodatud maanteeratas on kodumaale jõudnud ja ootab kastist päikse kätte päästmist ja kokku panemist. Nende kahe asjaga seoses kipuvad mu mõtted pidevalt jalutama minema radadele, mis ütleksid mulle, mida ma siis lõppeks pean laagrisse kaasa tassima.

Kuna Toskaana rattalaager on minu jaoks esimene omataoline, siis läksin kergema vastupanu teed ja otsisin üles eelmiste aastate nimekirja – pole ju vaja jalgratast uuesti leiutada.

1. Varustus

RATAS
• Kiiver
• Sõiduprillid
• Pulsikell ja vöö
• 2 alussärki
• 2 paari lühikesi sõidupükse
• 2 lühikest sõidusärki
• Varrukad
• Põlved/sääred
• Tuuletõkkega vest
• Vihmakile
• Sõidukingad
• Kingakatted tavalised (lycra või sokid) + vihmakindlad (või tuuletõkkega)
• Suvine kiivrialune sõidumüts (soovitav ka tuuletõkkega müts)
• Sõidukindad + pikad kindad (soovitav tuuletõkkega)
• Mitu paari sõidusokke

2. Söök/jook

• 3 joogipudelt (2 suurt)
• Powerbar joogipulber 2 täitepakki
• Powerbar energiabatoonid
• Powerbar taastusjook

3. Ratta juurde

• Tagavara sisekummid 3-4 tk
• Pump rattaraamile (võib olla ka balloonid, pange kindlasti rattakasti)
• Ketiõli
• Ratta puhastusvahendid
• Kummieeblid
• Kuuskandi komplekt

4. Muu varustus

• Taastav/toniseeriv jalakreem
• Soojendusmääre jalgadele
• Päikesekreem min 8 SPF
• Pudruhelbed

Kui ma nüüd seda listi loen, siis minu talupojamõistus ütleb, et igaüks tehku oma korrektiivid – vastavalt vajadustele ja võimalustele. Kui ratas ja kiiver on olemas, siis on hästi. Samas enamus varustust on muidugi vägagi soovitav.

Kui tekib kahtlusi, küsimusi, siis hea meelega vastame ja leiame parima lahenduse.

Aga muidu on ju lihtne – loobid kõik asjad kohvrisse, ratta pakid ka kokku ja minekut Itaaliasse, kevadet lähemale tooma.

Rattamatk 2011 – hammas verele

Posted by Karmen Reinpõld in She, VeloLove, Üritused      9 comments

veebr
14

Kuigi ma olen oma aja perenaine, ei kipu ma õhtuti ega nädalavahetusel tööd tegema. Siiski haarasin pühapäeva õhtul uuesti kätte rattateede kaardi ja kolm tundi hiljem alles avastasin, et olin end töösse matnud. Eks nii see läheb, kui teed asju, mida naudid.

Mida ma siis asjatasin? Nagu olin ennemalt välja hõiganud, on plaanis suvel teha SHE-projekti raames rattatreeningmatk. Rõhutan just sõna  t r e e n i n g  ehk eesmärk on väiksematel maanteedel kilomeetreid mõõta (päevas umbes 80-90km) ja siis õhtuks kuhugi mõnusasse kohta ööbima jääda, et hommikul taas alustada. Ja nii kolm päeva. Kui leidub mehi, kes rahulduvad sellise tagasihoidliku kilometraažiga, siis on nad igati teretulnud – mõnus viis kaasadel koos aega veeta. Kui aga väheks jääb, siis saab alati õhtuti ju tiiru või kaks peale teha, et piisav koormus kätte saada – nii naised, kui mehed.

Matkatrenn

Rada, mida mööda mu mõtted liikusid, oli umbes selline: reede hommikul ratastega Aegviidu rongi peale ja sealt edasi Roosna-Alliku, Järva-Jaani, Koeru, õhtuks Emumäele. Miks Emumäe? Sest eelmisel aastal sai Naiste spordilaagriga seda kohta väisatud ja mul oli juba siis tunne, et tahan sinna tagasi minna ning kui hakkasin seda reisi planeerima, seadsingi Toomihkli talu üheks sihtpunktiks. Talu perenaine Elen oma võrratute koduste roogadega ja mõnusa inimesena on alati külastamist väärt. Lisaks lisavad vürtsi kergelt künklikud ja vähese liiklusega teed ümbruskonnas.

Emumäe võrratu hommik

Kuna plaanis on alustada reedel, siis on kindlasti ka inimesi, kes ei saa päeva vabaks võtta, aga tahaksid siiski meiega liituda kaheks päevaks. Selleks on mul välja mõeldud plaan, et soovijad saavad tulla laupäeval hommikuse rongiga Rakkesse ja meiega sealt edasi liikuda. Geniaalne, eks :)

Teine päev liigub suunaga (ikka mööda väikseid asfaltteid) üles ehk Rakvere peale ning peale sealset lõunapausi ületame Peterburi mnt ja tahame õhtuks (arvatavasti) Eismale jõuda ehk varbad merevette pista ja mõnusat grillõhtut nautida.

Viimasel päeval liigume mööda põhjakallast ja seame sihiks õhtuks Kehra rongijaama jõuda ja ööhakul tagasi Tallinnas olla – väsinult, aga kogemuse võrra kindlasti õnnelikumad ja rikkamad.

Kuna tegemist on treeninguga, siis ei sea me ühtegi vaatamisväärsust sihiks – kui jõuame ja tahame, siis külastame neidki. Teiseks on plaanis organiseerida meile saateauto, kuhu enne rongile minekut kõik tavaar sisse läheb. Laupäevased tulijad peavad asjad rongi kaasa vedama, aga Rakkes lähevad ka need autosse.

Seoses saateautoga on mul ka palve / dilemma – ma tahaks selleks kahte toredat inimest autoga, kes ise ei taha ratastega sõita, aga tunnevad rõõmu kulgeda ilusates kohtades ja õhtuid kogu seltskonnaga veeta. Keegi pakub end vabatahtlikuks? (Kütusekulu muidugi kompenseeritakse.)

Hästi veedetud aeg

Millal? 17.-19.06.2011. Aga hetkel pole midagi lukus - kommenteerige ja arutame, kas, mida, kuidas ja miks. Sellepärast ma seda kirjutangi, et kaasata inimesi varakult protsessi ja muidugi, et hammas ka verele ajada (mul juba on)..

Kui praegu veel haigutab kalendris nendel kuupäevadel tühi auk, siis on just paras aeg see täita mõnusa matka(ootuse)ga.

Aa, tahtsin kinnitada, et Velolove pole kindlasti mitte ainult naistele suunatud ühendus. Kõiki tegemisi on oodatud väisama ka mehed. Samas luban, et tulevad ka ainult meestele üritused. Hmm, kas ma ise tohin siis üldse osaleda? :)

Igal juhul ootan aktiivset sõna- ja osavõttu, et tulemuseks oleks tõeliselt lahe ettevõtmine.